Ühiskonna arenedes ühiskondlik koguprodukt ning koos sellega ka igaühe tulu kasvab 3. Marxi ja Bernsteini teoreetiliste vaadete erinevus. Bernstein ei nõustu Marxi kontsentratsiooniseadusega. Pooldab väiketootmist, pidades seda püsivamaks. Bernstein ei pooldanud proletaarset revolutsiooni ja proletariaadi diktatuuri vajalikkust. Pooldas klasside koostööd, eitas klassivõitslust, ei uskunud, et ainult töölisklass viib ühiskonda edasi. 4. Miks on M. Tugan-Baranovski vaated eriti olulised tartlastele? (,,Õpetus piirkasulikkusest, ,,Tööstuskriisid Inglismaal, nende põhjused ja mõjus rahva elule") Tema õpilaseks oli Mihhail Kurtsinski, kes oli Eestis (Tartu ülikoolis vist) poliitilise ökonoomia professor ja levitas oma akadeemilises töös Tugan-Baranovski tõekspidamisi. 5. Millest sõltub M. Tugan-Baranovski arvates majanduselu? 6. Kuidas esitab M. Tugan- Baranovski väärtust? Lähtub väärtuslikkuse määramisel piirkasulikkusest
Pargi keskel söögipaviljon, mida varjavad kastanid ja vahtrad. Mere ääres majake üksiku uitaja tarvis ja monument Schillerile. Pargis on teisigi mälestuskive. Saare lõunaosas cottage-stiilis elamu. Seal vahtrate ja saarte all puhkab ka pargi rajaja, von Helwig. (Stavenhagen'i järgi) Ungru loss Läänemaal. Sajandi algul projekteeritud neobarokkstiilis, ei saanudki lõplikult valmis. (Maiste) Oru park Toilas. Neorenessanss-stiilis loss (Peterburi arhitekt Baranovski) ehitati 1897-99 looduslikult väga kaunisse kohta, kõrgele pankrannikule, Pühajõe kaldale. Omanik Peterburi suurkaupmees Jelissajev. Hoone ja suur osa pargist hävis 1941.a. Park kavandati Riia linnaaedniku Kuphaldti poolt 1900-1901. a. Maja ees vaatega jõeoru poole kunstlikud ja looduslikud terrassid. Lossi lähem ümbrus on korrapärase kujundusega, hekid, roosipeenrad, kiviktaimlad, muruparterid, puuderead. Lossi idatiival talveaed - poolkaarjas kasvuhoone, selle ees basseiniga iluaed
annaabi.ee 
