motiiv o Kiviristid Iiri- ja Inglismaal Ornamentikamotiivid Kõige sagedasem motiiv ristilöödud Kristus o Vanaskandinaavia viikingilaevu kaunistavad nikerdused · Arhitektuur o Valitses langus o Kirikute ja kloostrite püstitamine Prantsusmaal Basiilikatest säilinud vaid tähtsusetuid osi; rohkem esineb kabeleid, baptisteeriume, krüpte. 4. Karolingide ajajärk. · Merovingidele järgnes Karolingide suguvõsa valitsemine VIII-X sajandini o Hakkab kujunema välja eri rahvaste omapära o Nimetatakse eelromaani ajastuks, kuna esineb elemente, mis edaspidi kujunevad täielikult välja romaani kunstis. · Omalaadne vastuhakk merovingide kunstile. See takistas abstraktsete ornamentaalsete motiivide triumfi ning esile kerkis taas looduslähedane laad
(9.saj.;ehitusmeister Angilbert või Engilbert). Kolmelöövilise , kahe pöikihoone e. transeptiga kiriku pikihoone oli võrdlemisi lühike, idapoolsele transeptile liitus neljakandiline kooriruum, mille altariosa lõppes poolümara apsiidiga. Piki- ja põikihoonete ristumiskohal paiknesid võimsad tornid. Lääneküljel, portaali kõrval oli kaks ümmargust torni, ka kahel pool kooriosa olid tornid. Basiilikate kõrval oli ka tsentraalehitisi baptisteeriume ja valitseja residentslosside juurde kuuluvaid lossikabeleid. Reeglina olid need ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga võlvitud laega ehitised, mille siseruum oli jaotatud piilarite või sammastega. Karolingide ajastu ehituskunsti tähtteos on tänaseni säilinud Aacheni lossikabel (ehit. aastail 795-804, ehitusmeister Odo von Metz). Eeskujuks on olnud San Vitale kirik Ravennas. Põhiplaanilt kuueteistkümnetahkse tsentraalehitise keskosa moodustab kaheksanurkne