agressiivsust, on näiteks suhteliselt vähesed koduse vägivalla juhtumid suurema sissetulekuga peredes, kus üldiselt võib olla madalam igapäevase stressi tase. Ent kindlasti ei ammenda need seletused kõike, kuna erandeid on niivõrd palju. Enamik väikese sissetulekuga peredest pole vägivaldsed ja mõnikord tuleb vägivalda ette ka suure sissetulekuga peredes. Miks nii? Agressiivsus kui õpitud abitus Banduura (1977) väitis, et agressiivne käitumine on õpitud. Inimesed käituvad agressiivsemalt, kuna nad on selgeks saanud, et see tasub ära. Nad võivad olla seda õppinud lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadeldes. Kui keegi toimib agressiivselt ja leiab siis sellel mingil moel kinnitust võib-olla saades seda, mida ta tahab käitub ta samal viisil tõenäoliselt edaspidigi. Samuti ,kui ta näeb
eesmärgil - Agressiivsuse-frustratsiooni hüpotees – kui inimene tunneb ennast halvasti siis see viib agressiivsusele o Alati ei vii o Aversiivne stimulatsioon – vajalikud välised stiimulid - Õppimisteooriad – operantne ja klassikaline tingimine o Positiivne tagasiside agressiivsele käitumisele süvendab seda lastel – vanem kiidab last et hea et naabripoisile peksa andsid o Banduura sotsiaalse õppimise teooria, bobo nuku katse - Sotsiaal-kognitiivsed teooriad o Keskne roll stsenaariumitel – inimene valib mälust stsenaariumi kuidas käituda o Atributsiooniteooria – inimesed seletavad teiste inimeste käitumist – keegi astub jalale, vaenulik atributsioon seletab et too tahtis meelega halvasti käituda - Observatiivne õppimisteooria – inimestel ja primaatidel kalduvus imiteerida
annaabi.ee 
