vernicelli, spagetti, broccoli, ruconini, tutti-frutti, tiramisu, asti, DUTCH- boom, buoy, cabose, sloop, skipper, smack, yacht, dock, cruise, freight, scow, spool, kink, easel, etch, landscape, isinglass, dollar, brandy, geneves, tattoo, newizer, gherkien, buckwheat, wagon, boor, bumkin, wallnut, boss, cookie, coleslaw, santaclause, the bronx, harlem, brooklyn, coney island ASIA- wallah, curry, coolie, juggernaut, bungalow, bundit, jungle, bandama, toddy, punch, verandah, AFRICA- trek, apartheid, biltong, hoppie, hottentot, bushman, mialie, aardwark, nocturanal, hartbust, springbok, kudu. AMERICA- wigwam, hickery, beckan, chipmonk, moose, terrapin, quahog, hominy, bemmican, totem, papose, squaw, tomahoow, igloo, kayak, opossum, squash, mugwump, alaska, arizona, chesapeake bay, cheyenne, chicago, connecticut, dakota, cansas, massachusetts, michigan, mianiappolis, milwaukee, minnesota, mississippi, niagara, ohio,
õnnestumist õige nimega – viga, valeotsus, isegi oskuste puudumine – ja ebaõnnestumise Asetage „Ma mitte kunagi...“, „Ma alati...“, „Ma ei suuda seda taluda...“ ja „Kõik selles klassis...“ väljavabandamise asemel küsida, mida sellest õppida saab: „Kas ma peaksin kellegi ees va- vastamisi seletustega nagu „Ma vahel ebaõnnestun; siiski...“, „Mõnede inimestega on raske töö- bandama?“ (tõenäoliselt); „Mida ma pean tegema?“ (konkreetselt); „Kas ma vajan sellest üle tada, samas kui teistega pole...“, „See võib olla raske... (mitte „Ma ei suuda seda taluda“)... aga saamiseks abi või toetust?“ Vahel võime me õppida sama palju sellest, mis läheb valesti, kui kui ma...“, „Mul hakkab parem, kui...“, „Kui ma teen seda ja teist, lähevad asjad paremaks...“ ja