Niiluse org; mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Araabia kõrbe ei tohi segi ajada Araabia poolsaare kõrbetega (inglise keeles võidakse mõlemaid nimetada väljendiga Arabian Desert). ASUKOHT Araabia kõrb ulatub Egiptusest põhjas kuni Eritreani lõunas ja hõlmab ka osa Sudaanist ja Etioopiast. PINNAMOOD Araabia kõrbe läbivad Punase mere ranniku lähedal mäed kõrgusega kuni 2187 meetrit (Shaiyb-al-Banat). Niiluse orust eraldab mäestikku kohati lavamaa. Araabia kõrbes on palju orge. Mäed ja orud raskendavad liikumist. Selle poolest erineb Araabia kõrb tugevasti Liibüa kõrbest. KLIIMA Araabia kõrbes on sademeid 10...20 mm aastas (võrdluseks: Liibüa kõrbes on aasta keskmine sademete hulk valdavalt 1...5 mm). Kõige kuumema kuu (juuli) keskmine temperatuur 42.5 °C LOOMALIIGID Kaamel- suudavad säilitada kudedes tohutul hulgal vett.
(vt Lisa 2) Vapp võeti kasutusele 1992. aastal ning põhineb kunagisel Rumeenia Kuningriigi vapil. Nimi, kool,klass 8 Viis `lahtrit' vapil oleva kotka kilbil tähistavad viit ajaloolist piirkonda, mis jäävad tänapäeva Rumeenia aladele. Kuldne kotkas tähistab Valahhiat, ürgveis Moldovat, must kotkas seitsme lossi ning kuu ja päikesega Transilvaaniat, delfiinid Dobrogeat ning lõvi ja sild Olteniat ja Banat. (vt Lisa 1) Haridus Rumeenias on põhikool kohustuslik. Põhikooli minnakse kuueaastasena ja seal õpitakse kuni kuueteistkümnenda eluaastani (8 klassi). Keskkool kestab 4 aastat ja on 2-astmeline. Vastupidiselt oodatule ei õpetata Rumeenia koolides vene keelt. Ülikoolid jm. alustavad tööd oktoobris. Rumeenia `ülikoolilinnaks' peetakse Iasu't. Kirjaoskajad on 98,5%. Sõjaväe teenistusaeg on 4-8 kuud ning see on vabatahtlik.
siiski teostumata. Türgilt tagasivõetud alade koloniseerimine. 18. saj. algas türklastelt tagasivõidetud aladel ulatuslik saksa kolonisatsioon, mis pani aluse osalt tänini säilinud saksa vähemusele Kagu-Euroopa maades. Suur osa kolonistidest olid protestandid, keda katoliku Austrias taga kiusati. Saksa kolonisatsioon kujunes Ungaris Doonau ja Balatoni vahelisel alal, Serbia põhjaosas (Vojevodina), tänapäeva Rumeenia lääne- ja põhjaosas (Banat, Transilvaania) ning Lääne-Ukrainas (Galiitsia, Bukoviina). Musta mere põhjaranniku stepialad koloniseerisid venelased. Katariina II lähikondlase vürst Grigori Potjomkini eestvõttel asutati Sevastoopoli ja Odessa sadamalinnad. 1787. aastal toimunud Katariina II, Austria keisri Joseph II ja Poola kuninga August IV ühise ringsõiduga Venemaa uutes valdustes seonduvad nn. Potjomkini külad kolonistide õitsvat elu kujutavad dekoratsioonid. 6. PRANTSUSMAA
annaabi.ee 
