,,Tõde pole olemas, see on sama õhkue kui paber, millele see on trükitud." Tõelisust, tegelikku uut tähendust, millest räägib Willis, ei eksiteeri. Kõik loovad pidevalt mingitest fragmentidest uusi fragmente. Korraga toimivad ,,madal/kõrge/pop/rahvakultuur, popmuusika/ooper, tänavamood/reklaam/kõrgmood, reklaam/kriitiline teooria/kõrgmood". Hedbige on hullem kui Baudrillard ta arvab, et on tegemist hüperkonformismiga, mis muudab ,,banaalsema veelgi banaalsemaks, kommertsi veelgi enam kommertsiks". Kunst-kultuur süsteemid mängivad suurt rolli, kuid seda suunab turg noorte jaoks täiesti kontrollimatult. MacRobbie (1994) arvab samuti, et meedia ei ole autentsuse suhtes vastanduv. Noored kasutavad meediat päris kõvasti oma huvides. Noortekultuur ei ole ühine või tavaline, vaid seda luuakse kogu aeg uuesti meedia ja turu abil.
,,Tõde pole olemas, see on sama õhkue kui paber, millele see on trükitud." Tõelisust, tegelikku uut tähendust, millest räägib Willis, ei eksiteeri. Kõik loovad pidevalt mingitest fragmentidest uusi fragmente. Korraga toimivad ,,madal/kõrge/pop/rahvakultuur, popmuusika/ooper, tänavamood/reklaam/kõrgmood, reklaam/kriitiline teooria/kõrgmood". Hedbige on hullem kui Baudrillard ta arvab, et on tegemist hüperkonformismiga, mis muudab ,,banaalsema veelgi banaalsemaks, kommertsi veelgi enam kommertsiks". Kunst-kultuur süsteemid mängivad suurt rolli, kuid seda suunab turg noorte jaoks täiesti kontrollimatult. Thornton (1994) ei ole samal arvamusel. Ta arvab, et ajakirjad ei ole mitte hüperkonformistlikud ja ei müü maha kõike, mis neile väärtuslik on, vaid on subkultuuriliste formeeringute jaoks väga olulised. Ajakirjad loovad näiteks acid house subkultuuri sama palju kui peod ise. Nad ei peegelda, vaid loovad.