seda enam omastada. Merevee temperatuuri tõustes süsinikdioksiidi lahustusvus vees halveneb. Praeguse heitkoguste kasvutempo juures ei suuda maailmameri enam endiste efektiivsusega süsinikdioksiidi (mis on mõju poolest peamine kasvuhoonegaas) omastada, mistõttu viimase kontsentratsioon atmosfääris kasvab tulevikus veelgi kiiremini. Seetõttu on oodata ka temperatuuri kasvutempo kiirenemist. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Peamised muutused on sellised: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, lüheneb või kaob lumekate, suureneb talviste tormide ja udude sagedus, seoses veetaseme tõusuga ujutatakse osa maismaa-alasid. Kliima soojenemine on suureks ohuks meie ühiskonnale ja loodusele. Me peame tegema midagi selleks, et soojenemine ei jätkuks, sest muidu pole tulevikus
See omakorda avaldab mõju mereloomadele vajalike toitainete kättesaadavusele ning ökosüsteemidele. Samas võivad toimuda ka elupaikade muutused, eriti suurte laiuskraadidega aladel. Igasugused häired planktoni elutegevuses võivad mõjutada ookeanide omadust neelata ja säilitada süsinikku, ookeanid toimivad nagu metsadki. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperaatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa- alasid. Viimase 250. aasta jooksul on suvede kesmine temperatuur Tallinnas tõusnud 1,5 kraadi ja talvede keskmine temperatuur viimase 500. aasta jooksul tervelt 1,8 kraadi
annaabi.ee 
