Akvedukte rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja selle laskis ehitada Claudius. Kõige pikem oli Kartaagos olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis Hadrianuse valitsemisajal. Tänapäeval on kõige paremini säilinud Nimes'i lähedal asuv Pont-du-Gard. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohati oli akveduktis õhu väljalaskeavasid. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele saunadele ja purskkaevudele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse. Pont du Gard Prantsusmaal
Näiteks: Zeusi tempel Ateenas, Krüselephantiintehnika- Akropol- Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit.Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit 7. saj eKr Ninive lähistelt, mis juhtis linna joogivett. Triumfikaar- Termid- Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212Â216 Arkaad( kaaristu)- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade.
kindlus. Nt Ateena akropol, Assose akropol tänapäeva Türgi linnas Behramis. Ateena akropol 19) Akvedukt- Akvedukt ehk sildveejuht on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Nt Pont du Gard Prantsusmaal. Akvedukt Roomas 20) Triumfikaar- Triumfikaar on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, pole need mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendavad sambad või poolsambad. Nt Arc de Triomphe Pariisis, Belgias Triumfikaar Cinquantenaire´i
Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Athena, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil. Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. NÄIDE: Pont du Gard Prantsusmaal. Triumfikaar - Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis  monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. NÄIDE: Arc de Triomf, Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar
müütidega. Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Athena, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil. AKVEDUKT - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit 7. saj eKr Ninive lähistelt, mis juhtis linna joogivett. NT: Pont du Gard Prantsusmaal. TRIUMFIKAAR - Arc de Triomf on Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar ja Tituse triumfikaar. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis  monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava.
docstxt/.txt
annaabi.ee 
