harjumustest vähe teada.Mitu suure panda säilinud populatsiooni elab Hiina keskosa mägistes metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota, et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad ELUVIIS Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus panda hambad muutunud, lõikehammaste kroonid on ümardunud ning purihammaste närimispind laienenud. Need kohandumused võimaldavad pandal kõvu lehti peenestada. Toitu ei pea panda kaugelt otsima, kuna bambus kasvab igal pool. Panda on kartlik ja eraklik loom. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Teda on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata
Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Teda on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata. Pandat uurivad teadlased otsivad teda sageli nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale ilmub. Suur panda liigub maad mööda karu kombel. Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või sooritama lühikesi hüppeid. Liikumist iseloomustab esikäppade väljapoolepööratus, mis teda karust selgelt eristab. TOITUMINE Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Panda sööb istudes.
annaabi.ee 
