7. Seosed Eesti köögiga Jaapani toitude valik on meie omast väga erinev. Lihakogused on väikesed, toite valmistatakse ribadeks või väikesteks tükkideks lõigatud liha koos aedviljaga ja teraviljasaadustega. Mune hinnatakse kõrgelt. Kalad ja teised mereloomad on jaapanlaste peamiseks loomsevalgu allikaks. Mõned toored kalatoidud kuuluvad jaapani dessertide hulka, kalu enamasti keedetakse või praetakse taimeõlis. Aedvilju on üsna piiratud valikus: sibulad, redised, rõikad, bambusekasvud, kaunviljad, harvem juurviljad. Rohkesti kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljasest olulisem on nasi-õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili. Vähem leidub dattelploome, mooruspuumarju ja erilisi apelsine (nn. tangerine), mis kasvavad mägedes metsikult. Süüakse takjajuuri, krüsanteemilehti, liiliasibulaid, sõnajalavõrseid jm. Peamine rahvatoit on riis, vähem kasvatatakse nisu ja rukist. Rohkesti süüakse ube ja herneid
lai lühike puumõla. Enne sööki antakse igale külalisele tihedalt kokkurullitud väike kuuma veega niisutatud käterätik käte ja näo pühkimiseks. Sööginõud koos toiduga tuuakse lauale hiljem. Söögikord võib koosneda ainult ühest roast, kuid pidulikul juhul pakutakse kuni 12 rooga: selge supp, toores kala, salat, röstitud kala. Keedetud toit (kana), äädikaga salat, aurutatud toit (muna), riis, segasalat, seened, bambusekasvud, puuvili. Magustoite ei valmistata. Jaapani toitude põhimaitsed Jaapani toitudes valitseb põhimaitsete tasakaal, mis saavutatakse järgmiste toiduainetega. SOOLANE: lisaks soolale soja ja mingil määral ka miso-pasta. MAGUS: peale suhkru ka mirin magus riisivein toidu valmistamiseks. HAPU: Jaapani riisiäädikas, tsitruselised või sidruni-apelsini-greibimahla segu. KIBE: rõigas, sidrunikoor.
annaabi.ee 
