hiljem oli selleks Pariis. 1830 novembris lahkus Chopin jäädavalt Poolast, 1831 märtsis algas juba poola rahva mäss vene tsaarivõimu vastu. 1831 sügisel jõudis Chopin Pariisi (vahepeal peatus Viinis) ning elas kergelt sisse sealsesse salongiellu: oli hea tuttav Liszti, Berliozi, Meyerbeeri ja Paganiniga, tundis ka Bellinit ning oli väga sisse võetud sajandi alguse itaalia ooperist. Kirjanikest käis läbi Heine ja Balzaciga, üks lähemaid sõpru oli kunstnik Delacroix. Chopin saavutas tuntuse nii pianisti kui ka heliloojana. Alustas edukat pedagoogikarjääri. 1830. aastate keskel esines Leipzigis ja kohtus seal ka Schumanni ja Mendelssohniga. Ehkki Schumann tunnustas Chopini annet, ei hinnanud too Sch. muusikat: heitis ette programmilisust ja vormilõtvust. 1837 hakkas tihedalt suhtlema prantsuse naiskirjaniku Georges Sandiga, nende heitlik ja suurte tülidega kooselu kestis 1846. aastani
hell Noorusaegsed muljed, mõjutusi: pansionis tekkis lugemiskirg. Endassesuletud eriti süvenes peale ema surma (10a) ja peale isa surma (18 a) oli tugev närvivapustus hiljem diagnoositud epilepsia. Haridus: noorikuns sai hariduse pansionaatis, lõpetas insenerkooli ja peale selle andis kohe erruminekupalvet. Isiksusest: tohutult armastab lugemist, kinnine, endasetõmbunud, vastuolude ületamine ja kannatamine, kirglik mängur. Kirjanduslikud katsetuse: katsetab Balzaciga, esimene teos ,,Vaesed inimesed", kirjutab majanduslikul sunnil, esialgu tõlgib teiste töid/teoseid. Otsingud, vaated: ideaalkuju oli tuleviku aimav ja oma naiivsuse tõde mõitev Don Quijote ohverdamises ja ideaali truudese kehastus. Proovis näidata inim ideaal. Liitub Petrasevski ringiga. Unistab kristlikust armastusest. Elu keerdkäigud: 18 aastaselt orb, 8 aastat sunnitööd ja 4 aastat Siberis sõjaväes. Naise varajane surm, epilepsia.
annaabi.ee 
