veekogust kujundati 4,6 ha suurune järv. 18. sajandi keskel oli ümber mõisa peahoone regulaarse planeeringuga park. Järveni laskusid geomeetriliste trepistike ja parteritega terrassid. Peahoone ees oli korrapärase kujuga muruväljak. Aastail 1840–1842 kujundati tuntud saksa pargiarhitekti P. J. Lenné projekti järgi peahoonest põhja poole looklevate teedega vabakujuline park. 20. sajandi algul tehtud ümberehitustega täiendati järve kaldaterrasse M. von Sieversi kavandatud treppide, balustraadide, aiavaaside ja muude väikevormidega. 1923. aastal eraldati pargi kõrval asuv lage ala ülikooli dendropargi tarbeks. Istutustöödega alustati 1925. aastal professor A. Mathieseni juhendamisel. 1940. aastaks oli sinna istutatud 2900 puud ja põõsast. Rajamisel võeti eesmärgiks liigirohkus, nii kasvas sel ajal dendropargis 400 taksonit puid ja põõsaid. 1990. aastail istutati mõisapargi korrastamise käigus üksikpuid ja puudegruppe; lõunaväravani viivat pärna-alleed noorendati
Norton Simon Museum, Pasadena, California, USA; Palazzo Bianco, Genova, Itaalia; Nationalmuseum, Stockholm, Rootsi. Jan Massysel oli eriline huvi naiseliku vormi edasiandmise vastu. Teda teatakse eelk�ige kui suurte ja rohkete ehetega kaetud poolaktide maalijat, kelle tegelased kehastusid Susannaks, Juuditiks, Veenuseks, Loti t�tardeks v�i Helduse v�rdkujuks. Kunstniku kangelased on paigutatud istuma v�i seisma stiliseeritud paleede, balustraadide ja eksootiliste luksuslike paikade foonile, nagu siinne Helduse figuur palmipuu ees. Helduse teema lubas Massysel k�sitleda maneristlikku vormide d�naamilise l�bip�imumise reeglit, olgugi et ta ei saanud kunagi �le eelmise p�lvkonna figuuride pooside j�ikusest ning tema sile, emaililaadne tehnika j�i alati tema isa omaks. Massyse Helduse v�rdkuju on n�htud inspireerituna Itaalia klassikalistest
annaabi.ee 
