Välismaal oleks tal küll kergem olnud, ent ta otsustas jääda Eestisse, et olla raudnael impeeriumi ihus. · Hullus kas Timo oligi hullumeelne või vaid teeskles nõdrameelsust vastavalt vajadusele? Selle üle arutles Jakob oma päevaraamatus, kuid ühest ja ainust vastust polegi arvatavasti natuke nii üht kui teist. Timo hullus sümboliseerib teisitimõtlemise hukkamõistu riigivõimuvastased kui nõdrameelsed. · Ühsikonnanormid baltsisakslased käitusid tihtipeale kindlate reeglite järgi, mis olid nende seisusele kohased, Timo aga astus neist üle näiteks abielludes talutüdrukuga. Tal küll olid aadlile omased voorused oskas pilli mängida, oli intelligentne, harrastas jahil käimist kuid erinevalt teistest ei allunud ta tuimalt normidele, vaid seisis oma eesmärkide eest. · Kuuluvus - Suuresti Timo tegevuse tõttu on Jakob nii-ööelda kahevahel: pooleesti
Katku epideemia levis Rootsi garnisonides. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid: Venemaa sõlmis kapitulatsioonid Rootsi garnisoniga Riias, Pärnus ja Tallinnas ja Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond. Sellega määrati kohaliku omavalitsuse õigust ja võimu. Baltisaksa, rüütlite ja linnade privileegid said õigusliku kinnituse peale kapitulatsiooni. Liivimaa ja Eestimaa jaoks võimuvahetus oli täis lootust. Baltsisakslased said rohkem privileege ja õigusi. Peeter I lubas taastada kõik privileegid ja mõisad, mis kadusid Rootsi ajal ära. Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon 29. sept 1710. 29 erinevat punkti. Artikli alguses rüütelkond esitab oma palve, et milliseid õiguseid tuleb kinnitada. Lõpus on veneväe seisukoht, et kas võetakse vastu palved või lükatakse eemale. Esimene punkt oli kaitsta enda evangeeliumi usku Augsburgi usutunnistuse järgi. (Vene tsaari võim
annaabi.ee 
