ajaloolane Einhard 830: Aisti; kroonik Bremeni Adam: 1076 Haisti, Aestland. Leedu prof Karalinas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Balti etnonüümide tõlge. Germaanlased nimetasid aistideks Ida-Balti hõime, kes nimetasid end oma maa rahvaks. Aja jooksul hakkas aistide nimi märkima kõiki Ida-Balti asukaid. Aiste märkiv etnonüüm on algusest peale olnud maad/nurme/põldu tähistav sõna. Võib-olla laenasid germaanlased sõna baltlastelt, kuna tüvi Aister esineb nii Kesk- kui ka Ida-Läti kohanimistus. Araabia geograaf al-Idrsl, kes töötas 12.saj algul Sitsiilia kuninga teenistuses ülesandega koostada maailmakaart, tähistab "Geograafias" Eestit nimega Astlanda, Tallinna Kaleweny, mainib ka Bernu jõge ja Falamuse linnust. Esimesed eestikeelsete sõnade kirjapanekud seonduvad ristisõdijate jõudmisega Baltikumi. 1165 sai eestlaste piiskopiks Fulco, kes pidi ette valmistama eestlaste ristiusustamist
mis võeti meilt meenutagem, ja mis meile jäi. Astun vaikselt jõululumist rada üle kannatanu kodumaa. Igal lävel tahaks kummardada: ükski kodu pole leinata". Saksa okupatsioon 28. augustil 1941 jõudsid saksa väed Tallinna. Omavalitsuse etteotsa sai dr. Hjalmar Mäe, vaps, kes putikatse eest Eesti Vabariigi ajal oli mitu aastat vangis istunud. Tegelikuks võimumeheks oli Saksa SA (sturmabteilung e. rünnakuosakond) mundrit kandev Karl Siegmund Litzmann. Ühelt poolt sooviti küll baltlastelt kaastööd bolevike vastu, teiselt poolt aga anti mõista, et nad on siiski teisejärgulised, kui mitte just alaväärtuslikud inimesed. Saksa seadused keelasid mittesakslastel sõjaväkke astumast, aga igasugu varjunimede all kujunesid eesti üksustest ometi rindeväeosad. Kuigi sakslased olid suured bolevismi vastased, ei antud tagalas venelaste poolt sundvõõrandatud varandusi ja talusid tagasi. Omanikud töötasid küll oma taludes edasi, kuid normid olid kõrged
Tähtis koht ,,Sakalal" ja selle lisalehel ilukirjanduse ja kirjanduskriitika arengus. Jakob Hurt (1839-1907) 1886 - kaitses Helisngis doktoriväitekirja, rahvuslikult meelestatud, rahvaluulest innustatud. Astus ÕES-i, kus tutvus Kreutzwaldiga, kelle soovitusel tõlkis 1862. aastal lõunaeesti murdesse talurahvaseaduse. ,,Vanemuise" seltsis esines Hurt loodusteaduslike, ajalugu, rahvaluulet käsitlevate ettekannetega. Eestikeelse hariduse, eestluse propagandatõi kaasa teravaid vastuväiteid baltlastelt. Hurda ajalookäsitlus Jakobsonist erineb, esitab fakte rahulikult, neutraalselt. Hurt kuulus algselt ,,Sakala" kaastööliste seltsi, pooldas Jakobsoni, peagi aga lahkus neist. Kristluse ja kiriku eriarusaamad põjhjustasid ka eri hoiakud. 20. L. Koidula elu ja looming. Rahvusromantilise luule põhijooned ja järjepideva draamaloomingu teke. Lydia Koidula (1843-1886) - Lidia Emilie Florentine Jannsen, õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas
annaabi.ee 
