Mõisted: 1. Päästekomitee-loodi Maapäeva poolt paindlikumaks tegutsemiseks Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti 2. Iseseisvusmanifest- Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust 3. Ajutine valitsus -riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan 4. Balti hertsogiriik - baltiskaslaste poolt valitsetud riik, mis oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala 5. Vabadussõda - sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 6. Landeswehr -Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. 7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8
26. Eelärkamisaeg. Estofiilid. Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts. Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg". Rahvusliku ärkamise tingimused Ajaliselt katab eelärkamisaeg 19 sajandi esimest poolt. Viitab ühiskondlikule arengule, mis oli ettevalmistumine eestlaste rahvuslikule liikumisele. Eesti ajalookirjutises suhteliselt uus mõiste, palju kasutanud Mart Laar seda. Estofiilid- need inimesed, kes on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Peamiselt baltiskaslaste hulgast pärievad, kõige mõjukamad olid baltisaksa pastorid. Tegelesid eesti keele arendamisega, samuti eestikeelse kirjavara väljaandmisega. Kolmas suund oli seotud talurahva haridusega. 19 sajandi alguse estofiilide puhul on märkimisväärne nende tähelepanu rahvusele, mis on suht esmakordne. See seotud ka baltiskalslaste endi rahvusliku ärkamisega. Üks kandevvliin, mis oli estofiilide tegevuses uut oli esimeste eestikeelsete ajalehtede väljaandmine
annaabi.ee 
