lõpul "suur invasioon" oli alanud, muutus paatide saatmine hõlpsamaks. Rootsi poolt ei tehtud takistusi, tänu landsfiskal Bertil Bondele aidati mitmeti varustusega kaasa. Kuni 20. oktoobrini, mil Rootsi võimud selle liikluse ära keelasid, toimus Slitest üle 40 väljasõidu, millega päästeti 1052 inimest. Stokholmi kaudu toodi 378. Seega tõi see pääste aktsioon ära kokku 1430 inimest. Pärast eelkirjeldatud aktsiooni alustas ka Eesti Komitee oma päästeaktsiooniga, millega liitus Baltiska Humanistiska Förbundet oma panusega raha muretsemisel. Rootslastest sõprade, nagu Sigurd Curmani, Birgen Nermani jt. abiga õnnestus kasulikke kontakte saada ja materjaalset alust kindlustada. Peamine tegevus Eesti Komitee aktsioonigrupil, kuhu peale esimehe R. Penno kuulusid G. Martinoff, R.Kaasik, H. Ronimois, A. Linkhorst jt., seisnes Soomes olevatele eestlastele kiire ülesõiduvõimaluse muretsemises.
August Rei teosed: Ed. Vilde, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kultura (Tallinn, 1913); Mis peab rahvas Asutavalt Kogult nõudma? (Tallinn, 1919; koos Karl Astiga); Eesti iseseisvate sotsialistide sõnad ja teod (ps. A. Reial; Tallinn, 1920); Sotsialdemokraatia taktika põhimõtted (Tallinn, 1921); Eesti rahvamajandus ja Strandmani tollid (Tallinn, 1929); Kas presidendist on meie riigil tulu loota?: Õpetlikke näiteid Prantsusmaalt (Tallinn, 1932); Ha de baltiska folken självmant avstått från sin nationella frihet ([1943?], äratrükk); Estlands kyrka under sovjetväldet 19401941 (H. Perlitzi nime all; Stockholm, 1943); Have the Baltic Countries Voluntary Renounced Freedom? (New York, 1944); The church in Estonia / A. Torma. The fate of religion and church under Soviet rule in Estonia 1940--1941 / H. Perlitz (New York, 1944); Balticum och Sovjetunionens säkerhet (Uppsala, 1944);