rahvaga. Eesti hakkas ettevalmistuna iseseisvuseks, loodi Omakaitse ja Päästekomitee ning kirjutati Isesisvumus manifest , mille alusel Ajutine Valitsu kuulutas 24. veebr. 1918 Eesti iseseisvaks. Eesti iseseisvumine oli hästi ette planeeritud ja eestlased tegutseid kiirelt. Eesti kuulus küll vormiliselt Venemaale , kuid sakslased tungisid Eestisse ja algas Saksa okupatsioon. Kõik allutati Saksa võimu alla(kehtestati tsensuur ja saksa keel, Omakaitse saadeti laiali). Baltisaksalsed tahtsid luua Baltihertsogriiki, eestlased oli selle vastu ja taastaid põrandaaluse Omakaitse. Eestlastel oli valida kas leppida Saksa okupatsiooniga või astuda iseseivuse eest välja, ning Omaitse koostas välisdelegatsiooni Lääne-Euroopale, tuvustamiseks meie olukorda. Selle tulemusena Prantsusmaa ja Suurbritannia tunnistasid Eesti iseseisvust. Baltihertsogriiki ei loodud ja võim võeti üle 11.nov. Ajutise Valitsuse poolt. Eestalsed kasutasid oma viimase
ainsa legaalse erakonnana jätkas eest Rahvameelne Eduerakond.enamlased häärasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte.pärast revolutsiooni eo olnud vene impeerium enam endine.17.okt.manifesti alusel kutsuti esimest korda venemaa ajaloos kokku valitav rahvaesindus- riigiduuma.1 riigiduumasse(1906)valiti eestist 4 eestlast ja 1 venelane,1 riigiduumasse (07)5 eestlast.poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisel.Seni linnavolikogudes ülekaalus olnud baltisaksalsed pidid tagasi tõmbuma koguni kuues linnas:tallinnas,haapsalus,pärnus,rakveres,valgas,võ rus. Rahvuskultuuri areng Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa seniset suurema tähelepanu rahvuskultuurile.haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli revolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue:lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt.erakoolide asutamiseks kutsuti kõikjal eestis ellu
annaabi.ee 
