Raudteed soodustasid ka põllumajandust, võimaldas värsket piima või koore turustamist Tallinna või Peterburgi. Reisirong sõitis Tallinnast Tartu. Raudteed muutis ka Eesti asustspilti, mõned väikelinnad said alguse raudteede juurde rajatud alevikest. TEEMA NR. 12 -- 19. saj. keskpaigas. ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvause rahvuslik esneteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. -- Tsaar oli vabameelne, Baltisaksaaadel oli tülis tsaariga, Eesti haridustaseme kasv. -- Johan Voldemar Jansen: Vaated:Eesti peaks kokku hoidma kokku sakslastega ja venelastega tegemist pole vaja teha. Tähtsus:Andis välja ajalehe Perno postimees, korraldas esimese üld laulupeo, mängu ja lauluseltsi Vamemuine esimees. Jakob Hurt : Vaated: Eesti peab olema iseseisev riik ja ei tohiks ühte hoida sakslaste ega venelastega.
· Pärast sõda ja katku oli rahvaarv langenud 150 000 inimeseni. · 18. sajandi lõpuks küündis rahvaarv juba üle poole miljoni, seejuures suuremat sisserännet polnud toimunud. Rahvaarv taastus tänu soodsatele majandusoludele; suuremate epideemiate puudumisele 18. sajandi esimesel poolel; rahulikule ajale. Balti erikord: · 1710. aasta kapitulatsioonidega, mille kehtivust kinnitati Uusikaupunki rahulepingus, said baltisaksaaadel ja linnakodanikud rohkem õigusi ja eesõigusi, kui neil kunagi varem oli olnud. · Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Vene impeeriumis vastu võetavad uued seadused jõustusid Eesti- ja Liivimaal alles pärast nende kinnitamist kohapeal. Peterburis asutati Baltikubermangude jaoks eraldi valitsusasutused. · Kindralkubernerideks määrati Venemaa teenistuses olevaid välismaalasi (enamastiskandinaavlasi ja iirlasi-sotlasi). Kubermanguvalitsuse ametikohtadel
annaabi.ee 
