ristisõdadega. Saksa rüütlid jagunesin kiiresti üle Liivimaa ning kindlustasid siin oma feodaalse seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710. aastal Eesti- ja Liivimaa alad. Katariina II ajal kehtesatud asehaldus kord oli aadlike ning omavalitsuste võimu, õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse erinevatel aladele nagu sõjandus, majandus, välispoliitika ning riigivalitsemine. Kõige enam leidus baltisakslasi militaarteenistuses. Baltisakslaste positsioon hakkas nõrgenema 19 sajandi teisel poolel. Kritiseeriti Balti erikorda ning baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Esimene maailmasõja ajaks toimus juba baltisakslaste represseerimine (maha surumine või surve avaldamine poliitilistel põhjustel).
Tekkisid tallinnasse tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstuskohta, odav tööjõud, odav maa. Mõisad. Eesti on mõisa arhitektuur suurejooneline, lihtsad karjamõisad. Viinavabrikud. Mõisated kasutati gooti stiilist lähtuvat arhitektuur ( nt. Sangaste mõis- pseudogootika). Nurgatornid jne. Pseudo ja neo tähendab seda et pole õigel ajal tehtud aka neogootika on hilisemalt ehitatud hoone mis pole gootika ajal tehtud aga on gootika stiilis. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisaklaste ja venelaste kõrvale tekkima ka võimukad eestlased. Sakslaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on Pärnu tütarlaste gümnaasium. Juugend - oli vähe eestis ja vähe on hooneid ka järel. Nt Tartu Vanemuine teater. ja Lutheri vabriku tööliste klubi. Raudbetoon - Kasari sild 1904.a eesti esimene raudbetoonist sild. Georg Hellat - esimene eesti insener-arhitekt Lenderi maja Kivist kortermajad Karl Burman - üks esimesi arhitekte Eestis (Buschi maja Tatari 21b 1912) LENDERI MAJA
annaabi.ee 
