uldadeg aladel, mis olid raskemini haritavad.Seal asutus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid nüüd Rooma Impeeriumi poole. Neid huvitasid merevaik ja põhjamaised karusnahad, mis olid kõrgelt hinnatud oma pikema ja tihedama karva tõttu. Vilja vahetati karusnaha vastu. 2).Baltisaklased Impeeriumi teenistuses. Peeter I oli huvitatud Eesti- ja Liivimaa rahumeelsest integreerimisest Venemaa koosseosu ning baltisakslaste kaasamisest impeeriumi teenistusse sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Venemaa ühiksonna uuenemine vajas 18 saj mitmesuguseid asjatundjaid, keda Venemaal polnud. Peeter I ajal kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile tsaarivalitsuse teenistuses soodsaid tingimusi. Ka baltisakslased olid Peeter I jaoks
kindralkubermangideks nimetati 18.saj.reeglina mitte venelasi vaid venemaa teenistuses olevaid välismaalasi. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad- aadrimatriklid,kuhu lisati uusi perekondi ainult ülejäänute nõusolekul. aadli positsioone tugevndas järsult peeter esimese poolt läbiviidud mõisate restitutsioon- rootsi rigi poolt riigistatud mõisamaade tagastamine nende endistele omanikele. sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Baltisaklased olid mõjukad peterburi õukonnas,palju oli neid venemaa kõrgeimate ametiisikute ja sõjaväelaste seas. Nõnda säilis ja tugevnes rüütelkondade eesõiguste süsteem,mida nimetatakse balti erikorraks(või balti maarigiks). Vastutasuks olid baltisakslastest aadel ja linnakodanikud tõesti tsaaritruud. Baltisakslaste ülemvõim teostus muidugi siinsete põlisrahvaste eestlaste ja lätlaste abil. Kuid samas pakkus balti erikord ka eestlastele
annaabi.ee 
