1. MRP - 23. august 1939 2. Kuidas puudutas MRP lisaprotokoll Eestit? Mis olid selle kaugemad tagajärjed Eesti jaoks? Salaprotokolli alusel läks Eesti NSVL mõjusfääri, mis võimaldas hiljem NSVL Eesti okupeerida ja annekteerida. 3. Mis oli Baltimaade jaoks oluline saavutada, et Moskva tunnustaks MRP salajase lisaprotokolli olemasolu ja annaks sellele hinnangu? Sellega oleks tunnistatud ebaõiglust, mis tuleb likvideerida, seega oleks loogiline lasta Baltiriikidel iseseisvuda. 4. Millise massiüritusega tähistati Baltimaades MRP 50. aastapäeva? 23. august 1989 5. Millise avalduse tegi Moskva MRP kohta 1989. a lõpul? 24. detsember 2919. a mõistis NSVL Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokolli juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks. TV lk 65 ül 10 KARL VAINO - EKP esimene sekretär, püüdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Pärast
uuesti Nõukogude Liidu süsteemile, mida juhib Nõukogude Liidu riigipank koos temale alluvate hoiukassadega. Veel oli tema alluvuses Üleliiduline kapitaalmahuline finantseerimispank, Ehituspank ja Väliskaubanduspank. 1987-88 aastal toimub NL’i finantssektori reform. Selle aja pangasüsteemi juhivad Nl’i riigipank, Väliskaubanduspank, Agropank, Tööstus-ja ehituspank, Hoiupank ja Sotsiaalpank. 27 november 1989 võetakse vastu seadus, mis annab Baltiriikidel majandusautonoomia, sealhulgas luua oma pangasüsteemi. Sama aasta detsembris võteakse vastu Eesti panga seadus. Vastavalt sellele seadusele taasasutatkse Eesti pank 1. jaanuaril 1990. 19 detsember 1990 võtab Eesti Vabariigi ülemõukogu vastu otsuse, millega taasloodi Eesti pank ja kuulutatakse Eesti panga õigusjärglaseks. Eestis oli 2 keskpanka. Teine oli NLiidu Riigipank. 1992 jaanuaris kadus Nliidu pank ning jäi alles ainult Eesti keskpank. On olnud ka Eesti Investeerimispank
teadmiste põhiseks. Kesk-Euroopa ja Balti riigid muutusid samuti rohkem teadmiste tundlikumaks ehk siis nad importisid rohkem tehnoloogiat. Lõuna-Euroopa ei olnud siin ega seal, jäi püsima. Autorid väidavad ei Kesk- Euroopa ja Balti riikide areng peegeldab kiiret geograafilist hajutust lääne tööstuses.1990-200 sai nendest välismaiste investeeringute üks sihtkohti. Tulemuseks aga hakaks kiirelt domineerima välis jaekaubandusketid ja pangad. Kui Kesk-Euroopa ja Baltiriikidel oli püsivalt võlakoormuse tase, tõusis Lõuna-Euroopa võlakoormuse tase väga kiiresti. Ja kui Saksamaa ja Skandiaavia tööjõu kuludse kasv püsis madal, siis muutus Kesk-Euroopa ja Balti riikide majandus muutus nõrgaks kui tööjõukasv oli palju kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui 2008 kriis jõudis, siis otsus mitte devalveerida Balti riikide valuutad päästis kinnisvara spekulatsioonid ja nö karistas kohalikku tootmist
annaabi.ee 
