Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus. Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu Nurmekivi, A. (2004). Treeningu printsiibid. Õppematerjalid treenerite I astme koolituskursustele. Thomson, K. (2003). Spordipsühholoogia – inimese tervise ja psüühika kaitseks. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“ Toim.: A. Baltin/T. Niit, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiaosakond, lk. 120-121. Thomson, K. (2005). Eneseteostus: kas terve või kahjustatud psüühika? Kogumik "Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas" (ilmumas). Vadi M. (2004).Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE II TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1
vaenutsevate perekondade või riigivõimu ja teda ähvardava kogukonna vahel. Konflikt võib tekkida ühteaegu nii grupi sees kui gruppide vahel. Selle tasandi konflikt on keeruline, kuna asjasse on segatud arvukalt inimesi, kes kõik võivad üksteist mõjutada (Lewicki jt 1999:32). 1.1.2 Konflikti liigid Konfliktidega toimetulekuks on tarvis analüüsida nende põhjusi. Konfliktide liigitamine aitab selgitada, millest tekib situatsiooni vastuolulisus ja pinge (Baltin 1996; Vadi 1995:122-123; Vihma 2006:52-54). Huvide konflikte põhjustavad võistlevad või sellistena tajutud huvid. Otsi objektiivseid, st väljaspool konflikti olevaid kriteeriume ja kõigi huve rahuldavat lahendust. Leia võimalusi valikute, õiguste ja ressursside laiendamiseks. Instrumentaalsed (vahendite) ja strukturaalsed (võimu) konfliktid on tingitud ebavõrdsest kontrollist ressursi üle või selle ebavõrdsest jaotusest või omandusest, samuti
annaabi.ee 
