tunda ka PTA rõivakollektsiooni disainis. PTA kollektsioon luuakse Eestis PTA disainerite poolt, kuid selle valmimine toimub erinevate riikide tootjate juures. PTA kollektsioon pakub stiilsete kostüümide, vabaajarõivaste ja mantlite juurde ka sobivaid mütse ja salle, ehteid, kotte ning vöösid. Disainerid Katrin Kivi Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia moeeriala BA 1997. aastal. 1997. aastal alustas AS Baltikas karjääri Baltmani kaubamärgi disainerina. 1999. aasatast tegelenud AS Klementis nii meeste- kui naisterõivaste disaini ja stilistkaga. 2003. aastast PTA Grupp AS naisterõivaste disainer. Olga-Lea Leon Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia moeeriala BA 2007. aastal. Alates 2008. aastast PTA Grupp AS naisterõivaste disainer. Airika Soome Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia moe eriala BA 2000. aastal. Alates 1998. aastast Klementi disainer, 2003. aastast PTA naisterõivaste disainer. Aastal 2000
Koostaja: ............ Juhendaja: ............. Rapla2011 Sissejuhatus Nikkolo on vägahea moekuntsnik, kelle tooteid tuntakse ka väljaspool Eestit. Ta on võitnud ka moekuntsniku auhinna (kuldnõel). Ivo Nikkolo · Sündis 17.detsemberil 1958. Tallinnas · Õppinud ERKIs 1980-82 arhitektuur, lõpetas seal kuntstilise kostüümi eriala 1986. · Töötanud disainerina Talinna Moemajas 1986-91, Baltikas 1991-92.Asutas oma firma 1992 ja alustas Ivo Nikkolo kaubamärgiga rõivaste tootmist. · Esinenu rahvusvahelisel näitusel, saanud mitmeid disainipreemiad, sealhulgas Eesti parima moekuntsnikku auhinna Kuldnõel 1997. · Tänavusi suuremaid tõid: 80 rõivakomplektiga kõrgmoeetendus Virukeskuse moepäevadel. · Abielus rõivadisainer Marika Siskaga, kaks poega. Karjääri algus Ivo Nikkolo koos kunstiakadeemia moeõppejõu Jüri Siimu ja mannekeeni ja Stiili
Ei ole säilinud kuid peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks. 1535a- lutherlik katekismus mille koostas niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja tõlikis eesti keelde Johann Koell. Säilinud on 11lehte. 1549a- hakkas piiblit eesti keelde tõlkima hans susi. Käsikiri ei ole säilinud. Esimene teade eestikeelsest aabitsast. Liivi sõda. 16saj tugevnes võitlus ülemvõimu pärast läänemerel.(Taani,rootsi,poola-leedu,moskva). Kõik olid huvitatud oma mõju suurendamisest Baltikas(head sadamalinnad). 1539- keelati liivimaal venemlaste otsene kauplemine välismaalastega. Tehti ka takistusi oluliste kaupade ja isikute venemaale pääsule. Kõik see tekitas moskvaga terava konflikti. Liivimaa oli läänemereäärsete 1554a- oli vaja pikendada rahu. Venelased seadsid tingimusteks 1. täieliku kauplemise vabaduse saamine. 2. maksta vene tsaarile tartu maksu. 1 hõbe mark aastas ühe elaniku kohta. Tingimustega nõustuti kuna alternatiiviks oli sõda