Rail Balticu analüüs Rail Baltic on Euroopa standartitele vastav umbes 950 km pikkune rahvusvaheline raudtee projekt. Raudtee läbiks Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Projekt algatati juba aastal 1994 ja peaks kõige varasemalt lõppema aastal 2025. Raudtee on mõeldud nii kauba kui ka reisijate vedamiseks. Palju on meedias kajastust leidnud Rail Balticu mõju ümbritsevasse keskkonda. Rail Balticut plaanitakse rajada alale, mis minimaalselt mõjutaks ümbritsevat keskkonda. Selle tagamiseks tehakse uuringuid, kaasatakse erinevaid spetsialiste ja uuritakse juba ehitatud kiirrongide mõju keskkonda. Kuna Eestil endal veel palju kogemusi kiirrongidega pole, siis on uuringuid käidud tegemas Rootsis ja Soomes. Rail Balticu rajamiseks on tihe ajakava, mis ei lase teha põhjalikke uuringuid. Samuti on välja tulnud, et tegelikult ei ole uuringuid peaaegu üldse tehtud
reisijate arv langema 29,71%, kaubaveo maht langema 23,92% võrra võrreldes baasväärtusega. Kõige tundlikumad muutujad Rail Balticu majandusliku rentaabluse jaoks on investeeringukulude tase ning kaubaveoettevõtja tulumäär. Oluline on hoolikalt jälgida ja eelarvestada investeeringuid, kuna igasugune investeeringukulude kasv võib vähendada projekti kasumlikkust. (EY 2017) Projekti riskide maandamiseks on oluline propageerida Rail Balticut, kuna nii saavutatakse oodatavad tulevased reisijate- ja kaubavood. Vastavate näitajate mahajäämus võib oluliselt suurendada täiendavaid finantseerimisvajadusi. Optimismiks annab põhjust aga see, et projekti majanduslik tulumäär ületab 5% künnise kõigi reisijate- ning kaubavoogude stsenaariumide puhul. Rail Baltic on kasulik ühiskondlikust vaatepunktist, kuna sellega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud kasud ületavad kulusid. Majanduslik kasulikkus sõltub aga projekti
annaabi.ee 
