.. 2018) Rail Balticu jaoks ei tehta ümber juba olemasolevat raudteetrassi, kuna selle Rail Balticu parameetritele kujundamine oleks analüüside hinnangul kallim kui uue rajamine. Praegused Eesti raudteed on projekteeritud piirkiirusele kuni 140 kilomeetrit tunnis, Rail Balticul on reisirongidele lubatud kiirus aga kuni 240 kilomeetrit tunnis. Olemasolev raudtee saab küll pidevalt sõidukiiruste tõstmiseks investeeringuid, kuid kurvide sirgemaks tegemine ja trassi ümberehitus Rail Balticule vastavaks tuleks lõppkokkuvõttes kulukam. Tartu ja Valga kaudu minev trass ei võimaldaks kasutada samadel alustel ja samas mahus Euroopa ühendamise rahastu toetust kui Rail Balticu planeeritud trajektoor, praegune Tallinn-Pärnu raudtee vajaks aga rohkelt ümberehitusi ning ei võimaldaks vältida looduskaitsealuseid Natura 2000 alasid. (Korduma ... 2018) 7 2. UURINGUD
Rail Balticu loomisega või isegi selle kavandamine on andnud haridusele edasiviiva jõu, kuna uusi spetsialiste on vaja selle projekti läbiviimiseks väga palju. Lisaks nendele punktidel avab Rail Baltic Baltimaade ning Euroopa vahel uue majanduskoridori, mis omakorda annab juurde ettevõtlusele ning majanduse arengule nii Baltimaades kui ka Euroopa suunal. Antud projekt on vajalik ka Euroopale ning tänu sellele pööratakse Euroopa Liidu rahastamisperioodil väga suurt tähelepanu ka Rail Balticule. Kadri Simsoni sõnul on Rail Baltic Euroopa Komisjoni silmis väga kõrge prioriteet. Euroopa rahad moodustaksid Rail Balticu loomisest koguni 85%. Ülejäänud investeering tuleneks Baltimaadelt. Rail Balticu kogumaksumuseks on hetkel pandud 5,8 miljardit eurot. Samas antud projekti tasuvuseks analüüsiti 16,2 miljardit eurot. Ernst & Youngi kontrolli järel on antud projekt saanud positiivse tagasiside ning Rail Balticu projekt loodetakse 2025. aastaks ellu viia.