võimalik oma eluajal, sest uskusid, et pärast surma on nad vaid jõuetud ja tahtetud vaimud. Mesopotaamlastel ja egiptlastel olid välja kujunenud täiesti erinevad arusaamad elust enne ja peale surma. Mesopotaamlaste arusaamad on minu meelest natuke tänapäevasemad. Neid oleks kergem järgida ja need tunduvad natuke reaalsemad. Egiptlaste arusaamad on aga täis fantaasiat ja nende matuserituaalid on natuke äärmuslikud, mõeldes just balsameerimist. Leian, et egiptlaste elu põhimõte- elada selleks, et surra, on jube viis elada oma elu. Ise ei suudaks ma kunagi elada sellise põhimõtte järgi, kuid pean lugu ka teiste riikide ja rahvaste traditsioonidest ning uskumustest.
Siis toimus mumifitseerimine, mis tähendas surnukehast sisikonna ja ajude eemaldamist ning tema mähkimist lõendiribadesse. Hilisem protsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suu avamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka´le. Pärast balsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele olid kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Jumalate maa väravate avamiseks tuli surnule kaasa anda vastav dokument. Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning ,,surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale
naisega lõbutseda ta omas voodis. Egiptuses olid sellel ajal väga populaarsed kõrtsid ja muud joomakohad, kus mehed käisid naisi vaatamas, end purju joomas ja niisama puhkamas. Lõbutseti ka eramajades korraldati joomapidusid, kus inimesed tundsid end vabalt. Hauatagune elu - balsameerimine Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Nad arvasid, et inimene elab teises elus uuest ja seetõttu pandi surnutele kaasa palju aardeid. Eriti tähtsaks peeti surnukeha säilitamist balsameerimist. Selleks võeti alguses välja sisikond ning läbi nina aju (organid säilitati nõudes). Edasi immutati keha spetsiaalses lahuses 70 päeva ning pärast seda immutati aromaatsete õlidega. Hiljem täideti keha, kas saepuru, linaste patjade või vaiguste kõrkjatega (olenevalt rikkusest-seisusest). Laipade säilitamise hinnad vaheldusid jõukuse järgi. Balsameerijad valetasid sageli surnute omastele lubasid kasutada mitmesuguseid kalleid õlisid, salve, ehk kõik oli vaid üks ja seesama
saj alustasid egiptlased võitlust. 18.dünastia ajal saavutati võit. Tekkis Uus riik. 1652-1085 Valitsejaks sai Ahmos. Idamaade võimsaim riik. Hoidis kogu ümbruskonda enda kontrolli all. Laienes pronksikasutus. Pronksist arstiriistadega tehti pea-aju operatsioone. Hambaid plombeeriti kaasaegsel tasemel. Võeti kasutusele kaasaegsed kangasteljed, veetõstmisseadeldis. Valmistati mitmevärvilist klaasi. Kodustati kaamel, hüksoslastelt võeti üles hobused ja sõjavankrid. Täiustati laipade balsameerimist. Igast 100-st noormehest 10 võeti armeesse. Tekkis kolm üksust: ratsavägi, sõjavankrid, jalavägi. Laiendati kaubandussidemeid. Tänu sõjaretkedele oli mõnevõrra rohkem orje Thutmosis I 1516-1504 Alustas suuri sõdu, eluaja jooksul 10 sõjaretke, laiendas kolmanda kärestikuni, tungis Palestiinasse ja Süüriasse. Jõudis välja Eufrati jõe äärde, püstitas sinna oma obeliski. Thutmosis II oli võimukas abikaasa, pätsas võimu ära. Hatsepsut esimene naisvalitseja
annaabi.ee 
