esimese plahvatuse 1862. aastal. See osutus kontrollimatuks, kuid 1863. aastal leiutas Nobel detonaatori ning asus Stockholmi- lähedases Heleneborgis paiknevas tehases tootma nitroglütseriini. 1864. aastal lendas tehas õhku. Plahvatuses suri Nobeli noorim vend Emil ja neil teist töölist. Kuid Nobelit ei mäletata mõrtsuka või vennatapjana. 1867. aastaks oli Alfred Nobelil käes dünamiidi tootmise saladus. Sellele lõhkeainele järgnes veel muidki, muu hulgas pauk_elatiin, ballistiit ehk suitsuta püssirohi ja nitroglütseriinipulber. . Vallates paljusid keeli, ei söandanud ta end kodus tunda õieti üheski neist. Nii suri ta 10. detsembril 1896. aastal oma Mio Nido villas San Remos vaid 63-aastase, ent haige ja murtud mehena. Nobel ei jätnud endast päranduseks ülesvõtteid, kuna keeldus fotograafidele poseerimast. Küll aga testamendi, mis vapustas ta suguvõsa, solvas Rootsi riiki ja lõbustas maailma
ajutise labori Elbe jõel kus ta üritas seda katsete abil ohutumaks muuta. · Ta püüdis leida ainet, mis imaks nitroglütseriini endasse ja moodustaks stabiilse segu. · Ahjus kuivatatud kiiselguur imes endasse umbes kolm korda oma mahust suurema koguse nitroglütseriini. · Kuna segu oli hästi töödeldav ning sellest sai vastavalt otstarbele sobiva kujuga pulgad voolida olid Nobeli katsetused vilja kandnud. · Uuele lõhkeainele andis Nobel nimeks dünamiit. Ballistiit · Aastal 1880 ühinesid Nobeli Itaalia ja Sveitsi ettevõtted ning moodustus Dynamite Nobel. · Aga kuna dünamiidi tootmise korraldamine oli väsitav, otsustas Nobel vahelduseks jälle katsetamisega tegeleda. · Aastal 1884 leiutas Nobel püssirohu asendamiseks nitroglütseriinist, nitrotselluloosist ja kamprist koosneva suitsuta põleva lõhkeaine ballistiidi. · Ballistiiti kasutati laialdaselt järgmised 75 aastat. Isiklik elu
annaabi.ee 
