Retsitatiivset ooperit (kõnelaul) peeti aegunuks ja igavaks. Nii hakatigi oopereid üles ehitama üksikute viisirikaste numbrite, peamiselt aariate ahelikuna. Tekkis nn numbriooper. Barokkooperi võluv külg oli meloodia rikkus. Muusika oli ainuvalitseja. Barokkooperi rajas kuulus Itaalia ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Juba 17.saj vallutas Itaalia ooper ka Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaal omandas ooper peagi omapärase ilme: iseärasuseks olid rohked ballettinumbrid. Prantsuse ooperi rajajaks oli Jean-Philippe Rameau. Inglismaa paistis silma 17.saj klavessiini ja ansambli muusikaga. Kõige anderikkam oli Henry Purcell. Ent Inglismaale asus elama Georg Wriedrich Händel, kes pälvis inglise rahvushelilooja tiitli. Saksamaal arenes sel ajal eriti oreli- ja koorimuusika. 17.saj Saksa suurimaks heliloojaks peetakse Heinrich Scütz`i esimese saksa ooperi "Daphne" looja, esietendus 1627. aastal. Peale Händeli
Sai aluseks prantsuse stiilis tõsisele ooperile. · Aleksandriin Värsimõõt pr. klassitsistlikus tragöödias (12-13 silpi). · Ballet de cour (Pr. õukonnaballett) Populaarne meelelahutus 16.-17. saj. pr. õukonnas. Oli muusikalise draama lahutamatu osa · Comédie-ballet tekkis 1664. Moliér'i Lully koostöös, kui valmis komöödia ballett "Kodanlasest aadlimees". Aluseks on komöödia juurde lisatud ballettinumbrid, laulude soololõigud (aariad, retsitat.), ansamblid. · Tragédie lyrique e. tragédie en musique (Pr. lüüriline tragöödia) Tõsine pr. ooperi stiil 17.-18. saj. Suuna esimesed ja väljapaistvamad esindajad Lully (alusepanija), Rameau. 3. ühtuse teooriat üks tegevuspaik, aeg, tegevusliin. · Opéra-ballet lavaline meelelahutus, milles ooperielemendid vahelduvad ballettinumbritega. Populaarne 17. saj. lõpp 18. saj
annaabi.ee 
