põhieesmärgiks oli eeskätt käitumis- ning moraalipõhimõtete, aga ka usuliste veendumuste sisendamine. Laste- ja noorsookirjanduse väljaandmise võttis käsile Eesti Kirjanduse Selts, kus 1908. aastal asutati koolikirjanduse toimkond. Peaeesmärk oli eestikeelsete kooliraamatute kirjastamine, aga ka üldse laste- ja noorsookirjanduse avardamine. Toimkond algatas 1909. aastal „Noore- soo kirjavara“ (1909-1916) sarja väljaandmise, mille eesmärke tutvustasid nad järgmiselt: asjalik balletristika – nimelt kaunilt sõnastatud jutustused –, kirjeldused muinasajast, kodumaa ajaloost, üleüldisest ajaloost, loodusteadusest, geograafiast, tähtsate inimeste elulood, reisikirjeldused jne, ühtlasi ilukirjanduse tooted, iseäranis jutustused ja näitemängud. Sarjanumbreid anti välja 50. (Vt eraldi R. Krusteni ’õpikust’ 20. saj luule ja proosa kohta, et saada mingisugune ülevaade selle sajandi autoritest ja nende loomingust.) (21
Ma ei hakkanud autoreid-teoseid anri-vi muude tunnuste jrgi vga jigalt kastirhmasesse suruma.Eks loomulikult sarnased hoia niigi ksteise ligi.Psemine vertikaalsuse kompleksist on ndseks kaasa toonud juba ksitavusi peataolekut.Selge,et postmodernism kui stabiliseernunud kaos ilmutab ammendumise smptomeid.Erakordselt produktiivseks ilminguks on saanud retrospektiivne proosa,td,kus autor ratuntavalt transformeerib kirjanduseks oma isikliku elu.Laveerides memuaristika-balletristika piiril.Selle suuna lvaimast nitest alustangi. Mihkel Raua romaanist Musta pori nkku paiskub sedavrd juliselt belletristilist energeetikat ja vabadust,et minul ei tekkinud mingeid khklusi raamatut otsemaid kirjandusliku proosa hulka arvates.Rituaalne romaan,kus dokumentaalsus moondub fiktsiooniks,kvaasibiograafikaks,sigitades sootuks uue reaalsuse.Kahtlemata vib ksida,kas reaalne Raud on tepoolest siinkirjeldatud metafoorikat ka ise nndamoodi planeerinud.Kuid mis see minu asi on.