Suhteline süvis võimaldab määrata laeva veealuse osa täismahu, mis korrutatuna sadamavee tihedusega annabki laeva tegeliku massveeväljasurve DISM. 4. Seda pisut keerulist ülesannet kirjeldatakse järgnevalt samm-sammulise protseduurina. Arvutused on soovitav teha laeva lastimis- ja püstuvusarvuti sobiva alaprogrammi abil. · Kõrvalda laeva kreen, niipalju kui võimalik, kasutades selleks kreenivastast automaatsüsteemi või mõnesid teisi ballasttanke. · Võta võimalikult täpselt vööri- ja ahtrisüvised. Tulemuseks saad TKFR ja TKAR. · Mõõda hüdromeetri abil sadamavee tihedus, kasutades selleks umbes poole laeva süvise sügavuselt võetud veeproovi. Tulemuseks saad . · Määra ligikaudselt läbipaine poolel laevapikkusel, kasutades valemit: L tegelikB.M . poolel. pikkusel d = m 1000 piirB.M
tõmbamisele veelgi. See seletub pinnase kleepumisega parraste ning väljaulatuvate osade (kimmikiilud) külge. Pinnase ligitõmmet hinnatakse pinnase omapärast sõltuva tegurina pinnasele rõhuvale massile. Jämeda liiva- ja kruusapinnase puhul on see 0,05-0,1, savipinnasel 0,25. Pehme pinnase korral võib tegur väiksem olla. Selle nähtuse vähendamiseks ja tema kasutamiseks laeva vabastamisel on tarvis esmalt täita võimalikult rohkem ballasttanke veega, et laev vajutaks pinnasesse jälje. Seda saab perioodiliste sügavuse mõõtmistega kontrollida. Nii tegutsedes peab olema väga ettevaatlik ja tähelepanelik. Vee tankidesse (ruumidesse) võtmine tuleb peatada kohe, kui laev enam pinnasesse ei vaju, mida näitab süvise suurenemise peatumine. Hiljem (soovitavalt üheaegselt meretõusuga) tuleb see ballast välja pumbata. Kui laev tõuseb ujuma sissevajutatud jäljes,
annaabi.ee 
