Kui laeval on olemas ülevoolusüsteemid , mis omavahel ühendavad vastasparraste tühje ruume , peavad nende süsteemide ühendustorud üldjuhul olema alati avatud: Vedellast , mis täidab suurt hulka ruume vaid oluliselt , tuleb kokku pumbata ruumi , tagadesselle täieliku täitumise Vesiballast vähendab laeva ujuvusvaru ent see eest on väga tõhus vahend püstuvuse taastammiseks. Igal laeval peab olema eelnevalt kindlaks tehtud , milliseid ruume ballastimiseks kasutada kuidas nende täitumine mõjutab püstuvust ning millises järjekorras nende veega täitumisel peab toimuma nii laeva õigeks trimmimisel kui ka tema püstuvuse taastamise meetodite valikul peab üldpõhimõttena alati püüdlema selle poole et ujuvusvaru vähendamiseks minimaalselt seetõttu tuleb eelisatada meetodeid , mis ujuvusvaru suurendavad , jättes ujuvusvaru mittemuutuvad meetodid teise järjekorda. Ujuvusvaru vähendavad meetmeid rakendatakse viimases järjekorras
energiavarustuse mõõteriistadele; 3) kohalike võimude poolt kehtestatud keskkonnareostuse vältimise eeskirjadele, mis puudutavad tehniliste seadmete kasutamist ja kütuseoperatsioone; 4) veetasemele pilssides. 5) andma hädaolukorras häire ja võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vältida laeva, laeva pardal olevate inimeste ja lasti vigastusi; 6) teadma vahitüürimehe nõudmisi seadmete osas, mis on vajalikud lastitöödeks ja ballastimiseks; 7) tagama küllaldase sagedusega ringkäigud laevas, et avastada võimalikud seadmete rikked, ja võtma tarvitusele abinõud rikete kõrvaldamiseks, et tagada laeva, lastitööde ja keskkonnaohutus; 8) tegema sissekanded masinapäevaraamatusse kõikidest laevamehhanismide ja seadmete tööga ning samuti remonttöödega seotud asjaoludest. Ohutustehnika 1. Üldnõuded 1.1.Kõik laevapere liikmed peavad tundma töödeohutusnõudeid ja neid täitma. 1.2
Lahendame eelmise ülesande tiheduse parandite tabeli abil: t = 0 0,7779 + (15 5,8 t) 0,000805 0 0,785306, m =3650 × 0,7853 = 2866,345 t. Sihtsadamasse saabunud tankeri last lossitakse kaldaterminali mahutitesse või ujuvmahutitesse. Tagamaks tühjakslossitud tankerile vastuvõetavaid meresõiduomadusi ja püstuvust, tuleb reeglina tankidesse võtta teatud hulk merevett, mida nimetatakse ballastiks. Lastitankide täitmist mereveega aga nimetatakse ballastimiseks. Ballasti kogus sõltub eeldatavatest ilmastikutingimustest, reisi pikkusest ja tankeri pikkuse ja süvise suhtest. Üldiselt moodustab ballast 20 50 % kandevõimest. Ballast, mis pumbatakse tankidesse kohe pärast lossimist, seguneb lastijääkidega ja muutub õliseks ballastiks (dirty ballast). Enne uue lasti pealevõtmist tuleb õline ballast pumbata sadama õlise ballasti mahutitesse, kui sadamas sellised on. Õlise ballasti pumpamine merre pole ei sadamas ega mujalgi lubatud
annaabi.ee 
