Aktiivse painduvuse all mõistetakse liigutuse ulatust, mis saavutatakse ilma kõrvalise abita, kasutades vaid vastavat liigutust sooritavate lihasgruppide jõudu. Passiivse painduvuse all mõistetakse liigutuse ulatust, mis saavutatakse väliste jõudude abil, kasutades näiteks partnerit, inertsi või oma keharaskust. Passiivne painduvus on seetõttu alati suurem kui aktiivne painduvus. Painduvuse arendamiseks kasutatakse venitusharjutusi, mis oma olemuselt on ballastilised või staatilised. Ballastilised venitusharjutused on vibutused, hooliigutused ja suure ulatusega ning jõuga sooritatavad painutusharjutused. Mis on vajalik kiiruse arendamiseks ? · Intensiivsus: 80105% (105% s.o. ülikiired, N: alla mäge, tuult) · Kestvus 110 sek: (N: 1 sek. topispalli visked)Kui läheb pikemaks on juba kiiruslik vastupidavus. Max
näide on tuumaenergia avastamine ja rakendamine. Tänapäeval ei ole aatomituum enam mingi teadlaste teoreetiline konstruktsioon, vaid midagi hoopis konkreetsemat, mille omadused on meile nii hästi teada, et võime neid rakendada praktilises elus- tuumaenergeetikas. Nüüdisaegse teaduse saavutused on hämmastavad. Pole liigne meelde tuletada, et inimese lend Kuule, kaasaegsed kommunikatsioonivahendid, arvutid ja internet, kuid paraku ka tuumarelv ja ballastilised raketid põhinevad teaduse edusammudel. Teaduslik meetod võimaldab hankida selliseid teadmisi meid ümbritsevatest nähtustest, mida saab kontrollida, säilitada ning edasi anda järgmistele põlvkondadele. Siinjuures on oluline silmas pidada, et kontrollida saab hangitud teadmisi vaid juhul, kui need nähtused korduvad. Niisiis on teadusliku meetodi põhieesmärgiks üles leida need seadused, mille alusel sellised korduvad nähtused toimuvad ja anda seletus põhjuslikele seostele
Painduvust võib veel jagada järgnevalt: · Aktiivne painduvus liigutuse ulatus, mille sportlane saavutab ilma kõrvalise abita, kasutades vaid vastavat liigutust sooritavate lihaste jõudu. · Passiivne painduvus liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil, kautades näiteks partnerit, inertsi või oma keharaskust. Painduvuse arendamiseks kasutatakse harjutusi, mis on oma olemuselt kas ballistilised või staatilised. Venitusharjutuste jagunemine: 1. Ballastilised venitusharjutused (dünaamilised) vibutused, hoogliigutused ja suure ulatusega ning jõuga sooritatavad painutusharjutused, näiteks hoogne ettekummarduste seeria. Lihas ei suuda lühiajaliselt vastavas ventiusasendis lõõgastuda ning võib tekitada vigastuse või lihaspingeid. Dünaamiline venitus on kasulik osa soojendusel. Dünaamilist venitust tehakse seeriatena, kus ühes seerias on 8-12 kordust.
annaabi.ee 
