kaaliväetised · toodetakse toorsooladest · jaotatakse - kloriidsed - sulfaatsed · kaaliumkloriid(KCl) 50%K - ei sobi klooritundlikele kultuuridele - kartul liblikõielised kaaliumsulfaat (K2SO4) · suureneb auhkrusisaldus - paraneb talvekindlus, põuakindlus · I aastal kasutatakse ära 50-60% muldaviidud kaaliumist (kokku ~70%) KOMPLEKSVÄETISED · sisaldavad mitut toitelementi · sisaldavad vähem ballastainet · toitainete ühtlane jaotus põllulu · väetissegud: - saadakse lihtväetiste segamisel - enamasti töödeldud tolmamist jms vähendavate ainetega Happeliste muldade lupjamine Kujuneb mulla lahuse ja tahke osa reaktsiooni alusel - mulla lähtekivim - happelised ühendid mullas - väetamine 40%Eesti muldadest happelise reaktsiooniga, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis Lupjamine
vaid ka saagi kvaliteedi parandamiseks. Kui põhitoiteelemendid antakse kompleksväetistena, mis juba sisaldavad mikroelemente, siis pole eraldi mikroelemente juurde vaja anda või anda ainult erilistel puhkudel näiteks kui taimel on mõne mikroelemendi puudus. 24. Iseloomusta kompleksväetiseid, kuidas neid kasutatakse? Kompleksväetised sisaldavad mitut toiteelementi, on võrreldes lihtväetistega palju otstarbekamad, kuna nad sisaldavad vähem ballastainet, on kontsentreeritud, sööstavad tööjõudu ja energiakulu. Taimetoitained asuvad kompleksväetise igas graanulis kindlas vahekorras. Kompleksväetiseid kasutades lähtutakse põhitoiteelementide (K;N;P) sisaldusest: N-ülekaal kasutatakse kevadel ja kasvu ajal, P ja K-ülekaal- kasutatakse kevadel. Sügisel ja kasvuajal. 25. Mineraalväetiste efektiivsust mõjutavad tegurid. · Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub suurel määral muldade
tuuakse põhitoiteelementide kõrval ära ka rikastamisel kasutatud elementide sisaldus, märkides ära vastava elemendi tähise ja protsentuaalse sisalduse. Näiteks Cropcare NK, mille puhul tähistatakse toiteelementide sisaldust väetistes järgmiselt: 13-0-13 + S 9; Mg 3; Ca 3; Mn 0,7; B 0,15; Cu 0,1; Mo 0,01; Zn 0,1. Võrreldes lihtväetistega on kompleksväetiste kasutamine palju otstarbekam, sest nad sisaldavad vähem ballastainet, on enam kontsentreeritud ja kompleksväetistega väetamine võimaldab säästa tööjõudu ning energiakulu. Kompleksväetised on enamasti ka lihtväetistest efektiivsemad. Kuna taimetoitained asuvad kompleksväetise igas graanulis kindlas vahekorras, tagab see väetiste isegi ebaühtlase külvi korral soovitava toitainete vahekorra mullas. 16
annaabi.ee 
