80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral. · Puugaas puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas kütteväärtusega 4.5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: Generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 [2]. Küttepuidu tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest Puit sisaldab 50 % süsinikku. Tänapäeval kaotab puit kütusena oma tähtsuse. Puit on tähtis tooraine keemiatööstuses ja teistes rahvamajandusharudes. Puidust saadakse tärpentiini ja piiritust. Puitu tarvitatakse paberi, kunstkiu ja plastmasside tootmisel [10]. 2.1 Tselluloos. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus. Ta on paberi, etenooli, mitmete tehiskiudude, jõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks.
töötlemise valdkonnas, teine aga energeetikas ja tselluloositööstuses. Puitkütuse tarbi- misaine alumine kütteväärtus sõltub ainult niiskusest ja tuhasusest ning selle ar- vutamiseks kasutatakse valemit: Qa = 18900 214Wt 189At, kus 18900 puitkütuse kuivaine alumine kütteväärtus on kõigil puuliikidel peaaegu sama, J/kg, Wt tarbimisaine niiskus, %, At tarbimisaine tuhasus, %. Puitkütuse tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest. P uidu niiskuse ja kütteväärtuse vaheline sõltuvus Tabel 4. Puidu kütteväärtuse sõltuvus tarbimisaine niiskusest ja tuhasusest Kütteväärtus Qa , kWh/kg, Niiskus, vastavalt tarbimisaine tuhasusele At, % Wt, % 1 2 3 4 5
annaabi.ee 
