lugejaid, kirjeldas julgelt kirge,iha,armastuse füüsilist poolt,naise keha ilu. Kirj ka loodust,mis nagu elustub ja hõõgub armastajate kirega kaasa. Tema elurõõm ja naudingutele avatus mõjusid tollasele lugejale ebamoraalsena. 1920.ndatel muutus luule temaatika tõsisemaks, algul kirjutas sõjavastaseid luuletusi,hiljem ühiskondlikest probleemidest,kujutab suurlinna masendavat keskkonda,aguleid- neid teemasid kajastab luulekogu "Hääl varjust". Under on ka Eesti ballaadimeister- sai ainest rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kuj oskuslikult tegelaste hingeelu. Põhiteema ballaadides-inimese õnneotsingud,millele saab takistuseks nende enda või lähedaste inimlikud eksimused. Ballaad "Lapse hukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud, põhjused-sotsiaalne hukkamõist. Vallasema tunneb pärast suurt süütunnet,uputab ka enda meelte segaduses. Eesmärk oli näidata, et vallasemasid ei
vormilt täiuslik. Kirjutas itaalia sonetti (4+4+3+3). Hiljem hakkas kirjutama tõsisematel teemadel, 1920ndate algul sõjast ja vägivallast (oli vastane) ja sõja hävitavast mõjust ("Verivalla" kogu). 1917 ilmus luulekogu "Hääl varjust"-see räägib vastest,murest,ängistusest,tunneb kaasa kehvades oludes kasvavaile lastele (, kel pole eduks võimalusi) ja teisele, kes end hüljatuna tunnevad. Põhiliselt kujutab suurlinna ja aguleid. Under on tähtis ka kui Eesti ballaadimeister. Ta sai ballaadideks ainestikku rahvaluulest (muistendid), Piiblist ja oma fantaasiast. Kujutab ballaadides väga hästi peategelase hingeelu ja mõtteid. Põhiteema on õnnetu armastus ja selle mõju inimese elule. Kujutab õnne otsinguid, millele saavad takistuseks inimeste eksimused või iseloomuvead. Nt ballad "Lapsehukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud lapse uputamise läbi ning süümepiinade tulemusel uputab ja iseend. See
annaabi.ee 
