nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse.
aastani. Kokkuleppele kirjutati ametlikult alla 12. septembril 1990 ja Saksamaa ühendati 3. septembril 1990. Saksamaal hakkas kehtima ainult SLV konstitutsioon. Rahvakoda lõpetas tegutsemise ja ühines Bundestagiga. Rahvaarmee ühendati Bundeswehriga. Ühinemine võeti vastu uute valimiste ning suurte pidustustega. Saksa DV lakkas olemast. Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud juhtiva rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanisse, Afganistani ja Iraaki ning on pidanud ka luuresõda Talibani vastu. Kasutatud kirjandus · Üldajalugu 1938-1991, Õpik XII klassile, Kaido Jaanson, 1994, Tallinn · XX sajandi ajalugu II osa (1939-2000), Andrei Fjodorov, 2002 · EE nr 8, 1995, Tallinn · Maailma ajalugu, Hermann Kinder, Werner Hilgemann, 2001, Tallinn · http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
Alates 1987. aastast võisid SDV kodanikud esmakordselt oma maalt lahkuda kas Praha või Ungari kaudu. 9. novembril 1989 langes ka Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Seesmise ühtsuse taasloomine kestab siiani. Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud juhtiva rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanisse, Afganistani ja Iraaki ning on pidanud ka luuresõda talibani vastu. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 17 Riik Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (vt lisad: saksamaa haldusjaotuse kaart) : · Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3) · Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam · Bremen (5) · Hamburg (6)
annaabi.ee 
