kombetalitusi. Haljastuses on katsetatud edukalt mitmete tammeliikide ja sortidega. 58. Harilik ja punane tamm Harilik tamm (Quercus robur L.) [róbur] Oleme harjunud h. tamme nägema suure, tugeva, laiavõralise ja jämedatüvelise puuna seismas keset välja. Meil tavalise, kodumaise puuliigina kasvava h. tamme areaali põhjaserv on Soome, Rootsi ja Norra lõunaosas, areaali idaserv ulatub Uuraliteni ja lõunaserv Balkanimaadeni, läänes Briti saared. Noortel puudel on koor sile, vanemas eas aga paks, sügavate pikilõhedega korp. Võrsed: punakaspruunid, heledate lõvedega. Lehed: sulghõlmised, 5-7 hõlmapaariga, lehed kuni 15 cm pikad, äraspidimunajad, leheroots väga lühike ja lehelaba alus ulatub peaaegu leherootsu lõpuni, pungad tömpmunajad. Mõned puud jätavad kuivanud lehed võrasse kuni kevadeni. Õied: isasõied on kuni 6 cm pikkused, rohekad hõredad urvad. Emasõied asuvad noortel võrsetel 2- 3 kaupa
parkaineekstrakti, mida kasut. nahatööstuses ja meditsiinis. · Paljud tammeliigid ning nende vormid on tähtsad ilupuud. Haljastuses on katsetatud edukalt mitmete tammeliikide ja sortidega. 63. Harilik (Quercus robur) ja punane tamm (Quercus rubra) Quercus robur - Meil tavalise, kodumaise puuliigina kasvava h. tamme areaali põhjaserv on Soome, Rootsi ja Norra lõunaosas, areaali idaserv ulatub Uuraliteni ja lõunaserv Balkanimaadeni, Kaukaasia ja Väike-Aasiani, läänes Briti saared. Eestis (eriti lääneosas) sage. Harilik tamm vajab viljakat kasvukohta, seetõttu on selle liigi kasvatamine kõikjal kaugeltki võimatu. On sagedasti kasutatud pargipuuna, alleepuuna ja üksikistutustena. Tamm on väga pikaealine (vanus kuni 1500 aastat), põua-, tormi- ja õhusaastekindel, kuid hiliskülmaõrn ning valguse ja kasvukoha (mullastiku) suhtes nõudlik puuliik. Kõrgus 25...35 m, tüve läbimõõt 1- 1,5 m.
muistsed esivanemad omi kombetalitusi. Haljastuses on katsetatud edukalt mitmete tammeliikide ja sortidega. 58. Harilik ja punane tamm Harilik tamm (Quercus robur L.) Oleme harjunud h. tamme nägema suure, tugeva, laiavõralise ja jämedatüvelise puuna seismas keset välja. Meil tavalise, kodumaise puuliigina kasvava h. tamme areaali põhjaserv on Soome, Rootsi ja Norra lõunaosas, areaali idaserv ulatub Uuraliteni ja lõunaserv Balkanimaadeni, läänes Briti saared. Noortel puudel on koor sile, vanemas eas aga paks, sügavate pikilõhedega korp. Tunnused: Võrsed: punakaspruunid, heledate lõvedega. Lehed: sulghõlmised, 5-7 hõlmapaariga, lehed kuni 15 cm pikad, äraspidimunajad, leheroots väga lühike ja lehelaba alus ulatub peaaegu leherootsu lõpuni, pungad tömpmunajad. Mõned puud jätavad kuivanud lehed võrasse kuni kevadeni. Tammede hulgas on nii hiljapuhkevaid, kui varapuhkevaid isendeid
annaabi.ee 
