(Payne, 1995) Rolliteooria on seotud strukturaal-funktsionalistliku teooriaga sotsioloogias ning moodustab osa sellest. Rolliteooria eeldab, et inimesed hõivavad teatud positsiooni sotsiaalsetes struktuurides, kusjuures iga positsioon on seotud rolliga. Roll on kogum ootusi või käitumisviise, mis on seotud asendiga sotsiaalses struktuuris. See arusaam eeldab, et suhete kontekstis tuleb alati arvestada rolle, sest rollid ilmnevad ainult suhetes (Munson ja Balgopal, 1978). Teatud mõttes kujundavad rollid meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamise meie enda identiteedist (Ruddock, 1969). Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Rolle võidakse meile omistada mingite asjaolude tõttu (näit. naine, värviline, puudega inimene) või on omandatud meie endi poolt millegi kaudu, mis me oleme teinud (näit. kirjanikuks või parlamendisaadikuks olemine). (Payne, 1995)
Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. Üks sotsiaaltöö raskustest seisneb selles, et professionaalse suhte iseätasuse säilitamiseks eristavad töötajad teatud määral oma isiklikke hoiakuid ja käitumist sellest käitumisest, mida neilt oodatakse professionaalses rollis olles ja on olnud vaidlusi selle üle, kuidas seda tasakaalustada tendentsiga suuremale võrdsusele ja avatusele suhetes kliendiga (Munson ja Balgopal, 1978) (Payne, 1995, lk 129). Kõik rollikonfliktid tekitavad inimesele pingeid ja vajavad lahendamist. Siin aitab rollide järjestamine tähtsuse järgi ja suurema energia suunamine peamistele, selgete piiride seadmine, uute oskuste omandamine. Rolli identsus Teatud suhtumine ja tegelik käitumisviis, mis käivad käsikäes antud sotsiaalse rolliga, loovad rolli identsuse. Inimesed on võimelised rolle kiiresti muutma, kui nad saavad selgelt aru, et
annaabi.ee 
