Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele. Tervikuks saab pildikogu tänu üldise meeleolu ühtsusele. Nimelt on näitus sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantiline ja mõtlik-unistav. Reaalsuse kujutamine on tagaplaanil (nii mõnigi pilt on fotomontaaz) ning tähtsaim on lüürilisus. Esimesel korrusel on väljas pildid baleriinidest. Need on võrreldes ülejäänutega kujutamisviisilt kontrastsemad, liikuvamad. Õhkõrnad nõtked tantsijannad pimedas kambris ainsale aknale esinemas ja omaette ilu loomas- endamisi, mõtlikult ja täiuse järgi lõhnavalt- mõjusid meeldivalt. Mäng valgusega ja huvitavad vaatenurgad muutsid fotod huvitavateks. Samas, mida rohkem oli pildil pitskleitides neiusid, seda vähem mõjuvamaks see ka muutus, sest kui soololaul tehakse koorilauluks, kaotab esimene oma meloodia nüansid. Ühesõnaga
1870ni oli tal raske leida oma nissi. Paljud baleriinid on osaliselt piltidelt välja lõigatud, millega on raske saavutada pildile vajalikku liikumist, aga Edgar saab sellega hakkama. Osales kõigis 8sas impressionistlikul näitusel ning tema töö paistis alati kõige rohkem silma, sest ta maalid olid julged ja kujutasid päris elu. Edgari perspektiiv oli erinev, ta oli mitmekülgne , maalis seda mida nägi. Kui nägemine läks halvemaks, hakkas pronksskulptuure tegema hobustest ja baleriinidest ja kõige tuntum skulptuur ongi eespool näidatud 14aastane tantsija. Kasutas peamiselt kriidipastelle. Rõhutas kontuure. FOTOLAVASTUS Tegu on impressionistliku maaliga, pastellidest tehtud elevandi luu tooni paberile. Praegu teos asub Kunsti Instituudis Chicagos.
1874.aastal tehti oma näitus nimega Claude Monet. Seal esines näitusel lõuendiga ,,Impressioon. Tõusev päike" Selle maali järgi hakati ka kutsuma uut koolkonda-impressionistideks. Monet'st sai viljakaim impressionist. Ta ei maalinud niivõrd objekte vaid valgust ja õhku. Sama kehtib ka kunstniku Camille Pissarro kohta. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir-,,Tütarlaps lehvikuga". Väga meeldejäävaid pilte baleriinidest ja ratsavõistlustest maalis Edgar Degas. ,,Täht ehk tantsijatar laval". Maastikumaalija Alfred Sisley-,,Paat üleujutuse hetkel". Ning naiskunstnik Berthe Morisot- ,,Häll" Impressionistid tõid suure muutuse maalide ülesehitusse. Nad ei keskendunud objektidele vaid võtsid hetke elust, linnavaatest. Nii võis juhtuda, et pool inimest on hoopis pildilt väljas. Maalisid samu pilte erinevatel aegadel ja nii võis saada hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid
Maalitakse ilma eelarvamusteta, nii nagu hetkel on, mitte nii nagu meeles on Vesiroosid Pierre- Augusto Renoir 1841-1919 Moulin de la Galett - ebatavaliselt suur maal impressionistide jaoks Istuv supleja - taust on väga tasapinnaline, vastandvärvilised varjud/peegeldus Jõe ääres - Camille Pizzaro Edgar-Hilaire Degas 1834-1917 Absindijoojad- ei kardeta tühja pinda, Vannis- laud ja tuba vastanduvad värvigamma poolest Neli tantsijat - Sinised tantsinad - palju teoseid baleriinidest Harjutustund/proov - näiliselt ei ole impressionistlik, aga palju tühja pinda ja õige ajastu Tantsijannad - jääb vaikselt pimedaks - värvid intensiivistuvad 14.a tantsijanna - pimeda mehe skulptuurid, bronksist päris kangast riided Degas rakendab fotograafiat oma maalikunsti abiks Mary Cassat 1844-1926 Loozis - August Rodin - keeruline paigutada kuhugi Calais kodanikud - pind on jäetud meelega krobeliseks Mõtleja - sümbolism, realism, ei ole antiikne
annaabi.ee 
