musta ronka Huginn ja Muninn, kes mööda maailma ringi lennates teda sündmustega kursis hoiavad. Müüdi järgi on Odinil vaid üks silm, teise silma ta vahetas Mimir-ist, Tarkuse Kaevust, lonksu tarkuse vastu. Kaev ise asus Maailmapuu Yggdrasil-i juurte all. Silm võimaldas Mimir-il näha kaugete maade taha, samas andis ka Odinile võime alati näha ette mis tuleb.(6) Odin oli abielus jumalanna Frigg-iga (abielu ja kodu jumalanna), Ascardi kuninganna, Balduri ema, kuna norralased võrdsustasid Frigg-i Venusega siis laenasid nad reede, Venus-e päeva jumalanna nime järgi Friggdag-ks (e. Friday). Mõningate allikate järgi teatakse Frigg-i Odini tütrena, mõningad müüdid aga jutustavad temast kui Odini naisest. Odinil oli kaks venda Ve ja Vili (mõlemaid seostatakse maailma ümberkujundamisega). Odini isa Bor oli müüdi järgi Buri, jääkamaka poeg.(3) 3.2 Loki Jumalate kloun. Tuntakse veel nimede Loder, Loke, Lokkju, Lopter, Lopti all.(3)
mängisid olulist osa igapäevaelus reguleerides omavaheliste suhetega aastaeegu, tõuse ja mõõnasid. Anglosaksi ruunipoom kirjeldab seda seakarjusena, Norra oma maailmavalgusena, Islandis kutsutakse poeetiliselt pilvede kilbiks, särav kiir kas hävitab jää või tiirutav ratas. Ladina sõnasstikus on rota- ratas. Päikese kohtaon öeldud kõige tihedamine "särav" kui vaadata Norra müütide Säravat Jumalat- Baldur oli süütukte kaitsja ja valgus. Camomile oli "Balduri laup", sest ta oli nii laitmatult puhas. Baldur on lähedalt seotud ka puuvõõrikuga, millest tehtud odaga andis Loki pimedale Hodurile Balduri tapmiseks. Ruuni hääldatakse nagu tänapäeva inglise "sea". TEIWAZ See on sõjajumala Tyri ruun, Tyr andis võidu ja kaitse. Laialt kasutatav amuletina, isegi veel enne ruunide teket. Ainult anglosaksi ruunipoeem on ainuke, kus pole kirjeldatud Sõjajumalat. Siiski teeb ta Tyrist tähe, võimalik, et circumpolar tähtkujuks