Esimene sõda maailmas oli aaside ja vaanide vahel, mille põhjuseks oli mingisugune lahkheli hiiutar Gullveigiga(Kullaarmastus). Aasid püüdsid teda kolm korda surnuks torgata ja põletada kuid hiiutar päses alati eluga. Vaanid tõusid tema kaitsele. Vaenuseis lõppes vaherahuleppega, mille kinnituseks vahetati pantvange. Wjord, Frej ja Freja läksid elama aaside juurde, Homer ja tark Mimer ühinesid vaanidega. 4.Ohvriandide jumal Odin Balderi ja mõne meelest ka Thori isa kutsuti kõikide isaks. Kui Thoril oli vasar, siis Odin kandis kaasas oda Gungeri, mille olid kääbused valmistanud nii, et see tabas igakord eksimatult märki. Talle kuulus ka uhkeim hobune- kaheksa jalaga Sleipner, keda saatsid rongad Hugin (Mõte) ja Munin(Mälu) , kes olid luurel ja kandsid Odinile kõik uudised ette. Tegelikult ei jätnud peaaegu midagi märkamata Odinile , sest ta nägi oma kõrgest asukohast Heidskjalfi kaljul kõike.
Ta lõi taani esimese kõrgeväärtusliku ilmaliku kunstlüürika. Ewald ei sobinud õieti oma lüürilise loomu ja romantikale lähenevate harrastustega (tundeline ja musikaalne meel) sellesse tulusast ja praktilisest huvitatud ajajärku. Romantikuile sai tähtsaks tema esimesed katsed käsitleda kunstluules Taani minevikuaineid kahes rahvuslikel motiividel loodud töös: sidumatus kõnes kirjutatud draama ,,Rolf Krage" (1770) ja taani esimeses blankvärssides kirjutatud draama ,,Balderi surm" (1775). Tema kõige esimene suurem luuleteos oli piibliaineline värssdraama ,,Aadam ja Eeva" (1769). Ewaldi parim töö on ta haruldaselt meloodiliste laulupartiidega varustatud idüllnäidend ,,Kalurid" (1779), idealiseeritud kujutis Själlandi kalurirahvast. Üksikud laulud sellest, nt. Taani rahvushümniks saanud ,,Kong Kristian stod ved höjen ast" (,,Kuningas Kristian seisis kõrgel masti juures") ja merelaul ,,En Sömand med et modigt
annaabi.ee 
