väärisesemete hoidmiseks), kapp, kummut. Istemööbliks madalad pingid, mis paiknesid seinte ääres. Toolidel oli kõrge sirge seljatugi ( seljatoe kõrgus rõhutas omaniku staatust), tooli juurde kuuulus ka jalatugi. Lauad olid tõenäoliselt väga lihtsad, koosnedes klapitavatest pukkidest ja nende peale pandud kokkulöödud lauaplaadist. Kirikute altarilauad olid kivist. Voodid olid raamkonstruktsiooniga, perioodi lõpus juba baldahhiinvoodid. Mööbli pehmendamiseks kasutati arvukalt patju. Mööbli materjaliks oli enamasti kuusk ja tamm. GOOTI STIIL Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 15 Gooti stiili tekkimine 12. sajandi II poolel oli otseselt seotud sel ajal Euroopa majanduses ja ühiskondlikus mõtteviisis toimunud muudatustega. Stiil väljendus eelkõige arhitektuuris ning traditsiooni kohaselt jaotub üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140.–1200
Ilmusid mitmed uued mööbliliigid: kabinetid, kummutid, sekretärid, ilulauakesed, raskepärased balusterjalgadega troonilaadsed istmed, külluslikult nikerdatud käetugedega cabriol jalgadega leentoolid, suuremõõtmelised nikerdatud raamidega peeglid. Kasutusele tulid esimesed püsipolstrid - pealismaterjalidena kasutati nahka, gobelääni, villast ja sametkangast. 17. sajandi lõpul tuli uus mööbliese kanapee - lamamissohva, mis algselt oli kaetud baldahhiiniga. Voodid olid baldahhiinvoodid, kus baldahhiin oli kinnitatud lakke või tõusis voodi nelja nurka kinnitatud sambalt tervikliku kattena voodi kohale. Voodipeatsid olid nikerdatud, voodi küljed aga suuremas osas kaetud tekstiiliga, nii et nikerdatud ornament välja ei paistnud. Mööbli ja interjööri kujunduselemendina sai tuntuks lambrekään (pr.lambrequin) – iseloomulikult raske ja uhke narmaste, tuttide ja väljalõigetega voodi-, trooni-, akna-, või uksekatete ääris. Materjal tamm, pöök.
annaabi.ee 
