fenomenaalsed. Ma ei väsinud etenduse jooksul neid imetlemast. Kõik oli detailideni läbi mõeldud ja paigas. Iga vaatuse ja pildi lavakujundus oli väga meisterlikult kavandatud ja teostatud. Rekvisiidid lõid kujutluspildi, kuid ruumi jäi ka enda fantaasia jaoks. Eriti meeldis mulle viimase vaatuse lavakujundus, kus Violetta lamas oma toas voodis, mille kohal laiusid suured, pikad valged laest maani rippuvad kardinad baldahhiinina ja voodi ümber olid paigutatud ringi kujuliselt maast laeni ulatuvad peeglid, mis lõid ja kujundasid hästi viimase vaatuse meeleolu. Imelised olid muidugi ka tegelaste kostüümid, mis ühtisid täielikult 1850- ndate aastate stiiliga. Tegelaste kaelu kaunistasid uhked briljant- ja kuldehted ning riideid oli kujutatud kõikides värvitoonides, mida suudan ette manada. Selle ooperi lavakujundus avaldas mulle väga suurt muljet.
Kalmistu planeeringu autor oli arhitekt Ernst Ederberg. 8.juunil 1924. aastal pandi nurgakivi Vabadussõjas langenuste mälestusehitisele. Nurgakivist sai suur maakivi, mille otsas paikneval valgel ristil oli daatum 8.IV 1924. arhitekt Edgar-Johan Kuusiku kavandite kohaselt alustati 1926.aastal kalmistu uue osa ümberkorraldustega. 1927. aastal kiideti heaks sama arhitekti poolt pakutud mausoleumitaolise mälestusehise kavand. See kujutas endast 12 postile toetuvat halli, mis baldahhiinina kattis ehise keskel paiknevat sümboolset monumenti Tundmatu Sõduri urniga. Mälestusehis avati 21. oktoobril 1928. aastal. Sellega lõppes üks etapp Kaitseväe kalmistu planeeringutes. Suuremad hävitustööd leidsid kalmistul aset 150.aastal, mil Eesti Laskurkorpuse võitlejad lasksid teiste mälestusmärkide seas õhku ka mälestusehise. Rahumäe kalmistule Avati 31.05.1931 Spordiselts Kalev 30. aastapäeval 31.mail 1931. aastal püstitati Jaani kalmistule Rahumäel
annaabi.ee 
