x- jalad. Kirstud on rikkalikult nikerdatud, ning kullatud. Itaalias peeti antiigi taastamist kõige tähtsamaks, antiigist lähtuti mitte ei kopeeritud. Firenze linnas said meistrid õppida üheskoos, Siena sai kuulsaks tänu pulmakirstudele. 16. saj. sai lõvikäppadel, poleeritud ja nikerdustega kirst, mis imiteeris sarkofaagi. Laudadel olid mustritega voluutjalad, piilarjalad. Kapid olid karniisiga, kuuljalgadega, riiulitega. Voodid olid baldahhiinidega, kast, mille jalgadele toetus teine kast. Istemööbel oli polstri ning patjadega pehmendatud, kasutati kuldnahka, pressitud mustrit, sametit, vask naeltega kinnitati. Tammepuidu asemel hakatakse kasutama rohkem pähkli ja kastani puitu.Nikerduste temaatikas ja kujunduses domineerisid mütoloogilised ja allegoorilised ning ajaloolised isikud. Kaunistati nikerduste ja intarnia tehnikaga. 6 7
Mööbel. Võrreldes kreeka ja rooma mööbliga oli bütsantsi mööbel lihtsam ja rohmakam, seda varjatakse rikkalike ülemaalingute ja kullatisega. Mööblist olid enam levinud istemööbli mitmesugused variandid, sh ka klapp-taburet. Troonid olid kõrgete seljatugedega, neid kaunistati ka elevandiluust nikerdustega. Voodid olid lebatsitena kaotanud oma antiikaegse tähtsuse, tihti olid magamisasemed tehtud seinaniššidesse. Eraldi asetsevad voodid olid baldahhiinidega. Esemete hoidmiseks olid rohmakad kirstud. Käsikirju hoiti kappides. VARAKESKAEG. Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil Euroopas toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana. Varakeskaeg jaguneb: Suur rahvasterändamise e merovingide aeg 5.–8. saj Karolingide aeg 8.–10. saj Ottode aeg 10.–11. saj Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu
annaabi.ee 
