On inimesed, kellel on raha ja on inimesed kes on rikkad Kui rääkida rahast ja rikkusest, ei saada päris täpselt aru, mida mõeldakse nende sõnade all. Ühed karakterid arvavad jõukuse all olevat materiaalset vara. Omakorda viib ahnus kaaskodaike ärakasutamisele või koguni kellegi surmani. Teised aga vastupidiselt- seda, mida käega katsuda ei saa. Alati pole õnn nii suur, et sellist sidet saavutad kuid kolmandatele on tähtis teadmine, et nad on siin maailmas olemas. Kuid, mis on kõige õigem variant? Arvan, et raha ei ole siin maailmas kõige olulisem, kuid ilma selleta ei saa. Harva esineb inimesi, kes suudavad rikastuda iseseisvalt, kuid tihti leidub neid, kes soovivad enda vara suurendada ja jõuda tippu. Balzac'i teoses '' Isa Goriot'is'' oli üheks peamiseks tegelaseks 21. aastane Eugene de Rastignac, kellel peamiseks eesmärgiks oli välja jõuda kõrgseltskonda ning mingil määral saada rikkaks.. Selleks kasu...
toime. Vanasti ei hakatud enne söömagi, kui kogu pere laua taga ei istunud. Nüüd vaatab iga üks ise, kuidas leivapätsi kätte saab. Nii polegi vist imestada, et vabaduse saabudes kiirelt materialismi kukkusime. See, mis enne tundus kauge, sai ühtäkki kõigile kättesaadavaks, ole vaid mees ja rüga tööd teha, küll siis ka rikkus tuleb. Kahju, et pealiskaudne ja rahaline mõtteviis meie elu saadab. Ma arvan, et Balcaz, raamatus Isa Goriot, seletab ideaalselt lahti ,kui suur on raha võim. Isegi oma enese liha ja veri lööb küüned selga. Tütred kasutasid rikka isa suuremeelsust ja armastust ära, et osta ilusaid asju: riideid, aksessuaare. Neile meeldib elada üle oma materiaalsete võimete,sest naiste mehed ei anna neile kõike,mida ihaldatakse, saades isalt luksust, millal iganes. Tüdrukud nautisid kõrgklassis olemist. Neidudel puudusid tunded, armastasid vaid raha, oma isa, aga mitte.
annaabi.ee 
