liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad. Põikstabikad,amortisaatorid. Esitellikute konstruktsioon on keeruline,sest see, peab õõtsuva ülesande juures täitma ka pööramisülesannet. Talaga tagavedrustus toetub lehtvedrude,keerdvedrude ja amortisaatorite abil. Balansiirvedrustus leevendab balansiiride ja vedrude abil sildade liikumisi ja on toestatud reaktiivvarrastega. PÜSIKIIRUSLIIGEND Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud. 1.põiktala 2.reguleerlehed 3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6
Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused: · Hoobvedrustuseks · Teleskoopvedrustuseks Elastse elemendi järgi jaguneb vedrustus: · lehtvedrudega · keerdvedrudega · taldrikvedrudega · väändevedrudega (torsioon-) · kummivedrustus · pneumovedrustus · hüdropneumovedrustus Roomiktraktorite vedrustus liigitatakse juhikseadise järgi: · jäikadeks · pooljäikadeks · elastseteks Rataskäiguosa vedrustus liigitatakse: · balansiirvedrustus · sõltumatu vedrustus · sõltuv vedrustus Roomiktraktorite jäigal vedrustusel elastseid elemente pole. Tugirullid on kinnitatud jäigalt roomikvankrite külge ja viimased omakorda liikumatult toesega. Sobib aeglastele masinatele. Roomiktraktorite pooljäik vedrustus tehakse 3- või 4-punktilisena. Kolmepunktilisel vedrustusel on roomikvankrid ühendatud toesega esiotsas elastselt, neljapunktilisel nii esiosas kui ka tagaosas.
annaabi.ee 
