pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG trumm, teatud liiki hümn nutulaulud, eepilised laulud, armastuslaulud, laulud sõjakäikude jaoks märkused laadi, rütmi ja vormi kohta templites eraldi kohad suurtele pillirühmadele muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal GALA ülemlaulja, kes juhtis jumalateenistust, GALATUR tema abiline LITAANIA jumalateenistus HETEROFOONIA juhuslik mitmehäälsus ANTIFOONILINE VASTULAULMINE kahe lauljategrupi vaheline vastulaulmine püsiv mitmehäälsus I
Kõik riigi ajaloost pandi kirja savitahvlitele. Ka muusika kohta. Assürbani kogus kõik kokku Ninives. · Kultuurilist identiteeti iseloomustas järjepidavus. · Muusika oli oluline kuningakojas ja templites. · Rituaalid olid seal külluslikult pillavad ja keerukad. Neid saadavad laulud ja pillid (usutalituses lahutamatud). · Termin hümn tähendasid laule kui ka pille. (Hümn kiidu- ja ülistuslaul). · Balag tähendab hümni kui ka pilli. · Levinumad olid nutulaulud (ehk itkud itk) · Templites olid suured pillikoosseisud. · Meloodiad (ja rütmid) olid PISIASJADENI paika pandud => harjutati väga palju. · Märkmed viitavad terviklikule mitmehäälsusele ning heterofoonsele (juhuslik) mitmehäälsusele. Antifooniline laulmisviis vastulaulmine (vara- keskaeg). · I. LU tähendab õnne ja trallitamist. Nt pitsatitel (neilt saadi
annaabi.ee 
