Pärsia sai hävitavalt lüüa (vaatamata sõjaelevantidele). Babülon tervitas Aleksandrit vabastajana. Siis vallutas Aleksander Suusa ja tungis edasi itta – päris Pärsiasse ja vallutas Persepolise. 330 tungis Aleksander Meediasse ning kogu Pärsia impeerium oli Aleksandri kontrolli all. Ta kuulutas end Pärsia kuningaks ja otsis kohalike aristokraatide toetust, määrates samas paljudesse ametitesse kreeklasi-makedoonlasi. Tungis edasi Kesk-Aasiasse, Baktriasse ja Sogdianasse. Aleksandri vastased vandenõud - tüli proskynesis-e pärast (vabad kreeklased-makedoonlased keeldusid Aleksandri ees maani kummardumast). 327 abiellus Aleksander Baktria valitseja tütre Roxane-ga. 327 tungis Aleksander Indiasse, lootes jõuda peatselt maailmaookeanini. Jõudis Induse jõeni. Asutas linnu, Nikaia ja Bukephala. Sõdurid keeldusid peatselt edasi tungimast. 326 lõppes 8 aastat kestnud Aleksandri sõjakäik, mille käigus vallutati suur osa toonasest oikumeenist
muutused Aleksandri tekitasid paratamatult vastumeelsust armee juhtkonna moodustavates Makedoonia aristokraatides. Esimene kindel märk sellest oli Aleksandri vastu suunatud vandenõu, mis tuli ilmsiks 330. a. Kahtlusalusena hukati ka Parmenioni poeg, kes vandenõust kuulnuna polnud sellest teada andnud. Peagi lasi Aleksander tappa ka Parmenioni. Sõjakäik jätkus edenemisega Iraani kiltmaal ja tänapäeva Afganistanis ning 329. a. sissetungiga Kesk-Aasiasse (Baktriasse ja Sogdianasse). Kuigi piirkonna kaitset juhtinud Bessos hüljati toetajate poolt, langes vallutajate kätte vangi, saadeti Ekbatanasse ja hukati piinarikkalt, kulus Aleksandril maa alistamiseks neli aastat. 327. a. abiellus ta Sogdiana üliku Oxyartese tütre Roxanaga. Samal ajal teravnesid suhted makedoonia aristokraatidega, mida võimendas Aleksandri äkiline meelelaad ja süvenev joomarlus. Nii tappis kuningas joomapeol ägestudes odaheitega ühe oma lähima kaaslase Kleitose (328. a.)
annaabi.ee 
