See on ülevaatlikum kui Nanook, on episoode šamaanidest ja linnast. Enamasti jälgiti sel ajal inimesi nii. Polnud nagu indiviidid nende jaoks. Vladimir Jerofejev „Maailma katus: ekspeditsioon Pamiiri“ 1929, reisifilm/rännufilm, geoloogid tegid seal tööd. Kõige tuntum on siis (ei jõudnud autoreid kirjutada) Grass: A Nation’s Battle for Life (1925), eesmärk oli teha film seiklusest Türgist Iraani. Alguses on tegemist üsna pinnapealse filmiga. Kui jõutakse Iraani, kohtutakse baktiaride karjakasvatajate grupiga. Filmitegijad jäid paariks kuuks ja tegid karjakasvatajatega retke kaasa (nad pidid ületama mingi asja), tõeliselt väärtuslik antropoloogiline film/dokument, kuidas inimesed rändasid. Näidatakse pikalt ja põhjalikult, kuidas inimesed sihikindlalt edasi liiguvad (draamat on kõvasti – loomade hukkumised jms). Ei fokuseerita ühelegi indiviidile, nats on midagi, aga muidu mitte. Inimese võitlus loodusega on peamine (karmid loodustingimused).
Ekspeditsioon Pamiiri, 1929. Selliseid reisifilme tehti igal pool maailmas. Üks antropoloogiliselt väärtuslik film on ,,Grass: A Nation's Battle for Life" (1925). Filmitegijad olid hiljem USAs väga tuntuks saanud; filmitegijad Merian C. Cooper; Ernest Schoedsack; Margueriete Harrison. Filmi alguses näidataksegi seda, kuidas lihtsalt reisitakse alguses on pinnapealne reisifilm. Siis jõutakse Iraani Zargose mäe jalamile ja kohtutakse baktiaride karjakasvatajate grupiga, kes on rändamas talvealadelt suvealadele, selleks tuli ületada mäeguru. Filimitegijad tegid selle retke kaasa. On väärtuslik antropoloogiline dokument, kuidas tol ajal inimesed rändasid. See on olemas ka youtube'is. Nomaadide rännaku osa on selles filmis väärtuslik, et seda vaadates võib aru saada kui raske see rännaks füüsiliselt oli ja mida selline rännak üldse tähendab; kuidas inimesed
annaabi.ee 
