viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. Restriktsiooni-ehk piiravad ensuumid 1970. a. avastati, et paljudel bakteritel on omadus lohustada bakterirakku tunginud voorast DNA-d (peamiselt bakterviiruseid) fragmentideks. Ensuume e nukleaase, mille abil viiruste DNA lohkumine toimus hakati nimetama restriktsiooniensuumideks, kuna nad olid maaravaks teguriks sellise nahtuse puhul nagu peremehepoolne bakterviiruste infitseerivuse piiramine (ingl.k. host restriction). Restriktsiooni nukleaasidel ehk restriktaasidel on omadus loigata DNA topeltahel labi kindlas piirkonnas (loikepiirkond-ingl. k. restriction site), mille maarab ara antud piirkonna DNA NH-jarjestus (aratundmisjarjestused; ingl. k. recognition sequenceskoosnevad 4-8 nukleotiidipaarist), kusjuures iga ensuumi jaoks on see erinev. Vordluseks -nt DNA-aasid lohustavad DNA-d juhuslikult.
5) Pöördmutatsioonide olemasolu taastub esialgne olukord 6) Valik loodusliku valiku käigus mutantsed isendid üldjuhul elimineeritakse. Erandiks on suunav valik Kombinatiivne muutlikkus: 1) Mittehomoloogiline kombineeritakse erinevaid gen struktuure. Esineb põhiliselt bakteritel a. Transformatsioon bakter sureb, laguneb, DNA vabaneb, haaratakse uude baktrirakku b. Transduktsioon DNA ülekanne ühelt bakterilt teisele bakterviiruste vahendusel c. Konjugatsioon plasmiidide ülekanne ühelt bakterilt teisele Mittehomoloogiline kombinatiivne muutlikkus esineb ka päristuumsetel rändavad geenid: 1) Võivad liikuda ühelt organismilt teisele 2) Võivad liikuda ühe organismi piires Homoloogiline kombineeruvad sarnased analoogsed geneetilised struktuurid 1) Kromosoomide ristsiire meioosi I profaasis 2) Kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis
Meioos sugurakkudega kuid puudub viljastumine. 4) Tõelisel sugulisel paljunemisel esineb maksimaalselt. Mittehomoloogiline kombinatiivne muutlikkus: Kombineeruvad geneetiliselt erinevaid struktuure juhuslikkuse alusel. Esineb nii eel kui päristuumsetel rakkudel, kool käsitleb seda vaid bakterite tasandil. Nt. transformatsioon bakteri suremine, lagunemine, DNA vabanemine keskkonda ja uute bakterite poolt DNA fragmentide omastamine. Transduktsioon bakterviiruste ülekanne ühelt bakterilt teisele. Konjugatsioon plasmiidi ülekanne ühelt bakterilt teisele. REK: 1) reastage paljunemisviisisd päriliku muutlikkuse suurenemise alusel. 2) Milles avaldub kombinatiivse muutlikkuse bioloogiline tähtsus. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus. Mittepärilik muutlikkus on määratud: keskkonna tingimuste ja organismi genotüübi poolt. Modifikatsiooniline muutlikkus põhineb teatud piires organismi omaduste muutumisel teatud piires
geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. Restriktsiooni- ehk piiravad ensüümid 1970. a avastati, et paljudel bakteritel on omadus lõhustada bakterirakku tunginud võõrast DNA-d (peamiselt bakterviiruseid) fragmentideks. Ensüüme e nukleaase, mille abil viiruste DNA lõhkumine toimus hakati nimetama restriktsiooniensüümideks, kuna nad olid määravaks teguriks sellise nähtuse puhul nagu peremehepoolne bakterviiruste infitsee- rivuse piiramine (ingl.k. host restriction). Restriktsiooni nukleaasidel ehk restriktaasidel on omadus lõigata DNA topeltahel läbi kindlas piirkonnas (lõikepiirkond - ingl. k. restriction site), mille määrab ära antud piir- konna DNA NH-järjestus (äratundmisjärjestused; ingl. k. recognition sequences- koosnevad 4-8 nukleotiidipaarist), kusjuures iga ensüümi jaoks on see erinev. Võrdluseks - nt DNA-aasid lõhustavad DNAd juhuslikult.
annaabi.ee 
